Karjalazet sananpolvet

Aigaine linduine n'okkua pyhkiy, a myöhäine vaste siibilöi räpsyttäy
Aigu on paras douhturi
Aigu tavaran kaupiččou
Aijan mugah i päiväine pastau
Algu ruavon kaunistau, lopus passibo seizou
Ammu pyy kuni on oksal
Beda tulou kuččumattah
Bliägyi lammas hukale murginakse
Bohatuttu voit peittiä a keyhytty et voi
Čakkuandua ei pie varata, lyöndiä varua
Čiekson pezäs hanhen poigua ei puutu
Čoma on kaččuo kiärböisieni, hos syödäväkse ei päi
Čuhkuat yhtele, tiijustetah kaikin
Čuudo kumman selläs ajau
Dengal ozua et osta
D'oga d'auhos talkunua ei rodei
D'oute olemah ei opastuda pie
Eččijä löydäy, ajaja tabuau
Ei čomal rožal voidu syvvä
Ei kagrazel kokol äijiä pierrä sua
Ei kaikki kulda mi lošniu
Ei kannettu vezi kaivos pyzy eigo annettu mieli piäs
Ei kaži kalan syöndiä heitä
Ei kyzyi yöksy dorogal
Ei kyzytä, väliängö luajittih, kyzytäh, ken luadi
Ei lopu unet muaten eigo ruavot ruadajen
Ei ni kukoi käskys laula
Ei nimi miestä pahenda, a mies nimen kohendau
Ei ole kai kuldua, mi lošniu
Ei ole kyläl kyzymisty, midä kois keitetäh
Ei ole luutoindu lihua eigo piätöindy kalua
Ei ole se nerotoi, kudai malta ei, on se nerotoi, kudai kyzy ei
Ei pie koirua karvoih kaččuo
Ei pie vierahal perziel čurata
Ei reboi reboin hännäl polle
Ei tule elos eččimättäh, kala jallan kastamattah
Ei vierijä kivi kidžimeh puutu
Ei vuate miestä pahenna
Ei yksi piäsköi keziä luaji
Elos on kirjavu kui tikku mečäs
Elä kiireh ičettäš kiittiä, vuattuače, konža muut kiitetäh
Elä kärbästä hamaran ker aja
Elä opašša šeppiä tagomah
Enne hebostu älä osta längii
Enne syö sammalet seinän ravos kui siemenet huavos
Et kaikkie väil ota
Et ole bohattu suandal, ku et olle piendäl
Et tiijä kuspäi blokku piähpäi pakuu
Eule pahuttu hyvättäh
Eule yksipuolistu hyviä, ni yksipuolistu pahua
Gost'u kahtesti ihastuttau, tulles da lähtijes
Hanhen varbahas hallu, jouččenen kynäs lumi
Harvah löydyy hanhen jäiððy voronan pezäs
Hobd'e tukkid čomendau
Hos huono sobu, on parembi hyviä riidua
Hutul sini mene, kuni truba nägyy
Hyvin on akal leivät päčis, ei pala eigo pastu
Hyviä kiittäy jogahine, a mielevy ei rubie ni pahua moittimah
Hyväh sobuh leppygi lembyy, pahah kadaigi katkieu
Hyvä ižändy rien kezäl luadiu, delegän talvel
Hyvä loitos kuuluu, paha vie loitombi
Hyvä sana juohtuu nedälin mieleh, paha ni ijäs ei lähte
Hyväs kannos hyvät i vezat kazvetah
I broni omie poigie kiittäy
Ičei tietäh, midä ries vietäh
Igä elä, igä opastu
Ijän hukkua syötä, ainos meččäh kaččou
Ilonnu on kägöi mečäs, pieni lapsi perehes
I pieni kando rien kumuau
Itku pitkäs ilos, pieru hätken nagrandas
Jagaja omua kättä ei vuarra
Jogahine omua huavuo täyttäy
Jogahine omua venehty tervuau
Joga hädäh kalmulaudua et varusta
Joga jauhos talkunua ei rodei
Joga linnul oma pezä on kallis
Joga reboi omua händiä kiittäy
Joga taloin pihas lähtöy dorogu Piiterih
Joga talois omat i hälyt
Joga vil'l'u omal aijal sualistuu
Jogohine omua värččie täyttäy
Joute olendah opastuo ei pie
Juurettah ni kargei heinäine ei kazva
Jygei on dengua suaja, kahtu jygiembi pidiä
Jälgimäzen maguajan käzipaikku on märgy
Jälles Il'l'ua zerku hebo aijan tuan ei nävy
Kačo ezmäi omah ilveheh päi, sit äski toizie suudi
Kačon sinuh kui zor'ah, sinä minuh kui gor'ah
Kaikkie enimäl väzyt d'oute olendas
Kaksi kondiedu yhteh pezäh ei synnytä
Kaksi tsuarie yhteh dvorčah ei šovita
Kaksi valdua vazal, eläkkäh libo kuolgah
Kanan kubu da neidizen sundugu nikonzu ei tävvytä
Kauhazel annettu, kahtel otettu
Kaži kalal ei torguiče
Kažile kiža, a hiirele tozi
Kedä enämbäl suvaijah, sidä enämbäl i paistah
Kehno kehittäy, karu kuhkuttau
Keitit kuašan, ga voidu älä žiälöiče
Keitit kuašan, voidu älä žiälöiče
Kel bokat kupettau, segi kylyn eččiy
Kel on käzi talmas, sil on leibygi aunas
Kel on neruo, sil i veruo
Kel sellän kupettau, segi kylyn eččiy
Kel äijy on, sil vie enämbi pidäy
Ken ei vardoiče kopeikkua, si ni rubl'u ei pyzy
Ken grivan syöy, segi madozen syöy
Ken kuušeh kurkottau, še katajah kapšahtau
Ken midä eččiy, že šidä šuau
Ken mullozie mustelou, sil rikku silmäh
Keyhtyö on kebjiembi kui bohattuo
Keyhäl on puzu puurnunnu, pada taiginannu
Kezi hebo on ainos ajos
Kezäl ei kergie, talvel ei tabua
Kiirehellä ei loitoš männä
Kiitostu älä ihastu, čakkavuo älä pahastu
Kiitä ilmua ildazel, pardusuudu poigua
Kiuruloin tulduu kuu kezäh vie
Kivel piädy libo piäl kivie - yhtenmoine on
Kodih tulles hebogi menöy kirgiembäh
Koin keyhtyttäjes pidää liigu kerda maata
Konzu mua kylmy, konzu kärzy kibei
Korondal kodi ei korgene
Korvujuuri harmavuu, mies tazavuu
Kuččumattah tulin, käskemättäh lähten
Kudai hebo joute on, segi kagrua syöy
Kuivas vičas zaverkua ei roih
Ku keyhy leibiä ei ruadas, ga bohatal pidäs dengua syvvä
Kumbaine kuda regie ei vejä, že žen jygehyttä ei tiijä
Kuni jalgu kapsau, sini suu n'apsau
Kuolluttu ei pie varata, eläviä varua
Kuoltuu kaikin kohetah
Kus voi sulau, sitgi nahku palau
Ku tiedäzit, kunne langiet, sit postelin levittäzit
Kuultu ei ole nähty
Kuuzeh juablokkua ei kazva
Kyben i kylän virittäy
Kylä luaskavan l'uubiu, kodi idaran
Ladvaspäi puuh et nouze
Ladvašta puuh et kabadi
Lahjuhevol hambahii ei lugieta
Lapsele nännin suuh panet, a mieldy piäh et pane
Lapsennu opastettu kui kiveh kirjutettu
Lapsis keyhien bohatus
Laske počči hurstin agjazele, se kualau keskele
Lašku kuolduo kirgenöy
Lehmäl maido on kieles, lypsäjäl käis, a paimoil jallois
Leibiä susiedah voit mennä pakiččemah, a halguo et mene
Leyhkändy on kebjiembi jauhandua
Libo ongi ozatoi, libo lambi kalatoi
Ližänny rikku rokas, hämähäkki taiginas
Liävän uksen salbuat, a mierun suuda et
Luzikat pimedäzgi siiričči suuz ed pane
Lymmytä raudua kuni on kuuma
Lähtet päiväkse, proššai ijäkse
Löydäy počči ligua
Maguajal kažil hiiri suuh ei tule
Maltamattah ni vembel ei lämby
Maltat suaja, ga malta i pidiä
Mand'žoižikos mavot eletäh
Merdy tajembakse suolah älä aja
Midä kezäl keriät, sidä talvel tabuat
Midä kylvät, sidä i kazvau
Midä kyläh kirguat, sidä kodih kajahtah
Midä meččäh huikkuat, sidäi kodih kajahtah
Midä suurembi jogi, sidä hillembi matkuau
Midä syöt, sidäi parrale valuu
Miehele menet päiväs, a eliä pidäy igä
Mielevy vuottau hyvytty omis dielois, mieletöi ozas
Mieron suudu et salbua
Miesty sanas, lehmiä sarves
Migu pahan kele eliä, parem yksin igä kuluttua
Migäli on katettu, sigäli i jalgoi oijenda
Min nuorete opastut, sen vanhate tiedät
Mis koiru kolme yödy, sie i kodi
Mittuine mies meččäh menöy, moine i puu vastah tulou
Mittuon hirven hiihtät, moizel i tal'l'al maguat
Mitys tuohena, žemmone i robehena
Muada alemmaksi et langie
Mualla elä muan mukah, ei niin mualda pois
Mučoi valliče nedälipäiväl
Mägi vellan maksau
Nagrajan šuuh on parembi kaččuo
Nero ei ole selläs kannettavu
Niken ei ole seppy roindua myöte
Ni kondii omua tal'l'ua vierahah ei vaihta
Ni yksi kondii omua tal'l'ua vierahah ei vaihta
Nägyy kuldu revus, urai ruutas
Nälläl da omal välläl
Olgah vai tahto, ga maltogi roih
Olis oksan ottajua, ku olis kuuzen kuadajua
Oma kodi kullan kallis
Omal mual joga tuhjoine tuttavu
Omas čupus vezigi on magiembi
On mualla viisahie, ku merellä vahinko tulou
Ottajan käzi otandua ei väzy
Ozaval i kukki muniu, ozattomal i kana kaimuau
Oza yksil, kezä kaikil
Pahal ku sormen annat, se viey kogo kobran
Paikku ei sobua pahenda
Pajol vačču ei täyty
Parembi myöhäh migu nikonzu
Parembi pyy käis gu kaksi oksal
Parempi on viršta viäryä, kuin vuakša vuarua
Pitky ilo itkukse
Piä pyydäjäl, sorkat soudajal
Prostoilla pidäy kolmičči kohičči sanuo, udala puolesta keksiy
Päivy nälläs, kaksi syömättäh, puoli nedälii iäres
Randu soudajan edeh tulou
Reboi unisgi kanoi lugou
Rikkahal on čorttugi rodn'u
Rohkie rokan šärpäy, kaino ei suan ni kalan lientä
Roindusijan tiijät a kuolendusijua et
Rovda porzahan kodih ajav
Ruado miesty ei riko
Rumpettau kui ruohohevon perze
Ruočit ruuval, ven'alazet verol, muut murginal
Ruozme ravvan syöy, paha mieli- ristikanzan
Ruvvattomua kalua da oksattomua puudu ei ole
Sana luudu ei katkua, a satattau äijäl
Se vie ei ole tiedäjä, ken äijän käveli, se on tiedäjä, ken äijän nägi
Sieglal vetty et kanna
Siid kodis piäličči ni harakat ei lendetä
Silmy syös ga vaččah ei mene
Sinus ruadai da počis kyndäi
šittua vai koske, ga šittu haižou
Sorrettu juablokku puuh ei tartu
Suolu syödy ammui, a juotattau vie nygöi
Šurma ei kyšy, ken on joutava
Suudiu pada kattilua, a bokat yhtenmoizet
Suures lahtes kala kudou, madalazes vai maimaine eläy
Syöndy syöndän piäle luadih, lyöndy lyöndän piäle ei luadei
Tartut ruadoh, ruado iččeh tartuu
Taudi i vägevän tappau
Tavo raudua kuni on hiilavu
Tedrin kiimašta da ahvenen kuvošta et d'iä
Tervehys on kuldua kallehembi
Tiijä enämbi da pagize vähembi
Toine vuosi ei ole toisen velli
Topputukun piäl kahtu kukkii ei synny
Tossu piänny toine i oza
Tozi ei tules pala, ni vies uppuo
Tuhmat dai čomat yksis veräis kävelläh
Tuhmua ristikanzua eigo kylvetä eigo kynnetä - iče kazvau
Tulettah savu ei nouze
Tulou beda i viižahal
Tyhjy huavo pystyi ei pyzy
Tyhjy pučči kolizou
Tyynel gu maguat, ga tuulel sovvat
Tyynel maguat, ga tuulel sovvat
Vahnua čiučoidu ollel et muanita
Vahnus kyzymättäh tulou
Vaikastui kui kala kurniekas
Vai vägi vähenöy, dai taba kohenou
Vanhus kyzymättäh tulou
Varoigi omii poigii kiittäy
Vierahal mual i omua varoidu ihastut
Vierahas vallas, ku kala merras
Vieras randa, vilu randa
Vierii kivi  ei sammaldu
Viizi virgua, kuuzi nälgiä
Viiz virgad, kuuz nälgäd
Vilu sana sydämen kylmiäy
Vilus hiiles tuldu et sua
Vuotat kui häkki hamarua
Vägevy on kondiigi mečäs, ga hänen tal'l'al muatah
Vägöy kondii mečäs on, ga hänen tal'l'al muatah
Yheldä härgäldä kahta nahkua et ota
Yhtel häkil kahtu nahkua et ota
Yhtel suul itket dai nagrat
Yhten nagrehen däh kuoppua ei avata
Älä eči priduanoidu, eči neidisty sukkelua
Älä huolita nuolendua, kuni ei tipahtai
Älä kiärböidy pal'l'azenke aja
Älä nahkua myy, kuni et kondiedu sua
Älä opasta seppiä tagomah
Älä suudi ristityd sobua myö, kniigad piälystiä myö
Älä toizele haudua kaiva, iče sih langiet
mp 5.3.2008, 19.11.2008, 28.9.2012