Kindahan rahvas
Liennöygo sie konzu olluh, vai ni olluh ei. Sanotah
vahnu rahvas, buito kui ennevahnas, ylen ammui eli Kindahan kyläs
imminkummaine rahvas. Elettih hyö hyvin. Elettih omua elostu,
ruattih omii ruadoloi: kynnettih, kylvettih, vil'l'ua kazvatettih,
kodiloi salvettih, käveltih kalah, mečästettih. Vaiku ei kaikel aigua
hyö tietty, midä konzu pidäy ruadua.
Heil oli Priäžäh kaksitostu virstua. Sinne hyö ainos käydih kyzymäh da
kacčomah, midä konzu Priäžäs ruatah. Keviäl nähtäh, što Priäžän mužikat
halguo leikatah. Da i Kindahah miehet alletah sidä ruadua, da muga leikatah
kai meččy ryčkäy. A meččiä Kindahas täydyi kylläl. Toiči kai kylvönaigugi halguo
leikatah, nikui ei voija azettuo. Sit ku tostetahes, yksi kentahto
juoksou myös Priäžäh kaččomah, midä nygöi ruatah. Nähtäh, da i iče
alletah kyndiä, libo kylviä, libo heiniä niittiä. Ainos dielot mendih
hyvin. A toiči Priäžän mužikat vähäine šmutittih da nagrettih Kindahan
tölmäjii, ga ei kindahalazet suututtu. Kodvazen peräs uvvessah juostih
Priäžäh.
Kallis nahku
Dielo oli talvel. Lähtöy Kindahan mužikku Priäžäh gostih. Toizet sanotah hänele:
- Kui menet sinne, ga tiijusta, midä ruadoloi nygöi Priäžäs ruatah. Huigei on joga kerdua
juosta kyzymäh, priäžäläzet nagretah.
Meni mužikku Priäžäh. A sie yhtes talois izändäl hebo töllöi, häi nahkua nylgöy.
Kindahan mužikku sanou:
- Jumal abuh ruadajale!
- Pidäy abuu, vastuau toine.
Kindahalaine ei voi tirpua, kyzyy:
- Midäbo nygöi talvel vevon aigua hevon tapoit?
- Ga hevon nahku on nygöi ylen kallis. Ühteh nahkah voit monen hebuo ostua, vastuau toine.
Kindahan mies terväzeh punaldih da keppai kodih.
Tuli kodih, iškeldi oman hevon da rubei sidä nylgemäh. Tullah toizet mužikat, kyzytäh:
- Midäbo näit sie?
- A nygöi Priäžäs heboloi iškietäh, hevon nahku on ylen kallis. Da i minä iškin, nahkan myön da
tilah ostan monen hebon.
Kaikin hypättih heboloi iškemäh, da kai hevot i tapettih.
Sil keskie i kevät tuli, a heil ni yhty hebuo ei ole. Pačketah:
- Kui nygöi pellot kynnämmö?
Lehmil pidi kyndiä.
Kagru kylvettih
Lopputalvel työtäh Kindahan eläjät brihua Priäžäh tiijustamah, midä sie ruatah.
Menöy häi Priäžäh, ga sie mužikku parahite kagroi tuulattau hangel da aganoi sellittelöy.
Kindahan briha kyzyy:
- Jogo sinä kagrua kylvät? Priäžäläine vastuau:
- Vie tarattau mies! Meil jo vähä midä jäi kylvämisty, kai kylvimmö.
- Eigo aigu ole vie kylviä?
- Midä aijembah kylvät, sidä teriämbäh vil'l'an korjuat.
Tuli briha ruttozeh omah Kindahah da sanou mužikoile, kui on Priäžäs dielot. Kindahalisto
toine toizes kiistah hypättih kagrua hangele kylvämäh. Kai kagru muga kylvettih, siemendygi
ei jiännyh.
Tuli kevät, suli da kai jyvät vedi vezi. N'älgiä pidi nähtä kindahalazil sinny vuvven.
Juotattau
Kaksi Kindahan miesty lähtettih ongele. Oli lämmin
kezäine päivy. Istuttihes lautale, mendih keskijärvele, pandih onget
vedeh. Räkki on, higi juoksou. Heidy rubei juottamah. A vetty keräle ei
otettu. Üksi sanou:
- Juotattau! Toine vastuau:
- Tirpa nygöi, emmohäi vetty ottanuh keräle.
Ielleh ongitetah, ongitetah. Jo ei voija ni ongittua. Kala ku hypähtäh,
vetty hännäl brizguau, hyö vai huulii nuoletellah.
- Juotattau! myös sanou yksi.
- A kuzbo juot, ku vetty ei ole.
Ga muga heidy rubei juotattamah, kai kieli suus kuivi, jo ni paista
putilleh ei voija, vai virutah.
- Nygöi ni kaloi ei olis žiäli, vaiku vetty puuttus. Silkeskie tuuli ajoi lautan randah.
Rannal piädyi olemas mužikku. Häi kummasteleh:
- Midäbo nygöi nečis virutto?
- Ga emmo voi nimidä, muga juotattau.
- Ga meččiägo etto juo, ku oletto vien piäl?
- Kusbo juommo?
- Uravuitto, vai midä? Painakkua piät vedeh.
- A tottu, vuotas opimmo. Piästih miehet eloh.
Ikkunatoi kodi
Elettih Kindahas n'elli vellesty. Salvettih hyö
kodi. Se rodih hyvä da suuri, ga valgiedu vai ei ole. Vellekset ei
tolkuh piästä, kui se muga rodih, da midä nygöi ruadua. Duumaijah:
- Pidäy kylän rahvastu kuččuo valgiedu pertih kandamah. Tossupiän i
kerävyttih mužikat da akat huavoloinke. Temmatah pihal huavoh valgiedu,
mennäh pertih da huavo sie puistetah. Pertis pannah huavoh pimiedy da puistetah
se pihale. Päivy muga hälistäh. Tulou sih matkalaine da kyzyy:
- Mibo hälylöi teil täs on?
- Ga valgiedu kannammo uudeh pertih!
- Anduattos kirves, hedi rodiau valgiedu pertih. Otti kirvehen da leikkai ikkunan.
Iče matkai ielleh.
Kindahan miehet diivuijah:
- Toko vai rodih valgei. Davaikkua luajimmo vie valgiemban. Ruvettih hyö leikkomah ikkunoi.
Joga kohtah leikottih sissäh, kuni kodi ei kuadunuh.
- Oh, meidy, meidy. Sih meni kodi sudre. A ei hätkie tuuzittu, uuttu kodii ruvettih nostamah.
Verkosivukse kirjutti Ol'ga Nikitina