Tverin Karjal ihastuttau
Kezäkuun toizel nedälil joukko karjalan kielen opastujii da tutkijoi
Päivännouzu-Suomen yliopistos kävyimmö kieliainehiston keriändymatkal
Tveris. Puolet joukkovehes oldih opastujat, kolmandes professorua, da
kuvves vuitti muudu tutkijua, kaikkiedah kaksitostu hengie. Joukon
johtajannu oli Vesa Koivisto, karjalan kielen professoru Jovensuus.
Tveris meijän matkan organizuičči Tverin yliopiston opastai L'udmila
Gromova da ylen hyvin sen ruadoigi.
Vähä tiijämmö Tverin karjalazis da hyö tietäh vähä Suomen da Karjalan
Tazavallan karjalazis. Ihan kai sanat ei olla ellendettävät (libo
maltettavat heijän sanal), ga se ei haittua paginan ellendysty.
On yhtehine motivatsii ellendämizeh - olemmo endizii saman rannan
eläjii, a heile puutui pajeta Ruoččii 1600-luvul, meile Ven'ua
1900-luvul. Loitton "Emä-Karjalas", "hormiloin" keskes, hyö ollah
assimilatsiipainehen al. 1930-luvul heidy oli 150 000, nygöi čotaijah
vaiku 7000 pagizijua. Enimyölleh vastavuimmo buaboloinke, ga oli
erähii ruadoigäziigi.
Ihan ezmäi vastavuimmo Tverin karjalazien (libo "karielazien")
Kul'tuuruautonoumien vedäjän, Nikolai Turičevanke, kudai sellitti
heijän histouriedu da nygözii probliemoi, da jagoi julgavoloi.
Meil oli mahto Lea Siilinanke kävvä valdivonarhiivas da lövvimmögi
ylen mieldykiinittäjiä A.A. Beljakovan tekstoi, ei vai olluh aigua
lugie libo kopiruija. Pidäy tulla toiči.
Matkan piädielo oli kylil käyndy. Ezmäi ajoimmo Tolmačun kirjastoh,
kus meile ezmäi sellitettih kylän histouriedu da sit saimmo
pagizuttua diktafonale lähikylis tulluzii karjalazii. Se meni
vesselästi. Sen jälgeh hajavuimmo karjalazih perehih syömäh -
da pagizuttamah. Illakse siirryimmö Zaluazinan kyläh kylyh,
ildazele da maguamah. Kyly oli normal'noi, jo ei työnnetty
kiuguah kylbemäh.
Kolmandennu päivänny ajoimmo Lihoslavlah, muzeih, kus meile ozutettih
karjalazien veššilöi. Sen jälgeh istavuimmo čuajustolah da sit
pagizuttamah kyläläzii.
Toinah elämyksellizin oli nelläs päivy, konzu ajoimmo Maksuatihah.
Linnas piirin johtajat eziteldih meile čuajustolas etnoturizmupluanoi.
Ga sit ajoimmo Kl'učevoin kyläh. Sie meile ezmäi syötettih čuajunke
suuret miärät piirualoi, "hienozii" da "sangieloi" da kodvazen
peräs kai diktafonat oldih käytös. Sit kylän dorogoi myö kävelemäh.
Atmosfieru hämmästyttäy. Čomii karjalazii kodiloi, kudamis eletäh
buabat, erähät alkoholistupoijanke. Erähäs kois puutui vie syvvä murgin
täydeh vaččah. Suuri kummu oli se, kui buabat tuldih kodilois
doroguvardeh pagizemah meijänke. Žiäli ku silloi meijä pidi jo
aigalistan mugah lähtie Maksuatihah - syömäh!
Matkan jälgimäine päivy oli kodihlähtendän valmisteluu. Yhtehizes
Tverin yliopiston da Päivännouzu-Suomen yliopiston seminuaras
Tverin rektoru da Jovensuun professorat allekirjutettih
yhteisruadosobimus da uskaldettih tuagiembah kävvä ruadomatkoil
toine toizelluo.
Midäbo matkas jäi mieleh. Rahmannosti meidy hämmästytti. Toinah meile
oli hyödyy sit, ku Virtaranta käveli nämil kylil. Sie vie mustettih,
kudamis kodilois häi eli da kedä pagizutti. Virtarannan kirjois
tunnustettih omat da rodnien kuvat, hos latinalazil kirjaimil
kirjutettu tekstua ei ellendetty.
Meijän ei pie unohtua Tverin "loitos lähtennyzii" karjalazii.
Joga kohtas karjalan kieli da karjalaine kul'tuuru ollah varavonalazet.
Olemmo samua juurdu da karjalan kielel toine tostu ellendämmö.
Yhtes ruadamal tuvemmo toine tostu da omua hengihjiändiä.
Martti Penttonen
Kuvat
16060831.jpg
Vesa Koivisto da L'udmila Gromova paistah biznezas Lihoslavlan muzien
ruadostolas
16060968.jpg
Kl'učevoin buabat meidy vastattih
16060960.jpg
Vessel elos
16060973.jpg
Čoma Kl'učevoin kodine
16060938.jpg
Kl'učevoin karjalazii kodiloi