Tverin Karjal ihastuttau Kezäkuun toizel nedälil joukko karjalan kielen opastujii da tutkijoi Päivännouzu-Suomen yliopistos kävyimmö kieliainehiston keriändymatkal Tveris. Puolet joukkovehes oldih opastujat, kolmandes professorua, da kuvves vuitti muudu tutkijua, kaikkiedah kaksitostu hengie. Joukon johtajannu oli Vesa Koivisto, karjalan kielen professoru Jovensuus. Tveris meijän matkan organizuičči Tverin yliopiston opastai L'udmila Gromova da ylen hyvin sen ruadoigi. Vähä tiijämmö Tverin karjalazis da hyö tietäh vähä Suomen da Karjalan Tazavallan karjalazis. Ihan kai sanat ei olla ellendettävät (libo maltettavat heijän sanal), ga se ei haittua paginan ellendysty. On yhtehine motivatsii ellendämizeh - olemmo endizii saman rannan eläjii, a heile puutui pajeta Ruoččii 1600-luvul, meile Ven'ua 1900-luvul. Loitton "Emä-Karjalas", "hormiloin" keskes, hyö ollah assimilatsiipainehen al. 1930-luvul heidy oli 150 000, nygöi čotaijah vaiku 7000 pagizijua. Enimyölleh vastavuimmo buaboloinke, ga oli erähii ruadoigäziigi. Ihan ezmäi vastavuimmo Tverin karjalazien (libo "karielazien") Kul'tuuruautonoumien vedäjän, Nikolai Turičevanke, kudai sellitti heijän histouriedu da nygözii probliemoi, da jagoi julgavoloi. Meil oli mahto Lea Siilinanke kävvä valdivonarhiivas da lövvimmögi ylen mieldykiinittäjiä A.A. Beljakovan tekstoi, ei vai olluh aigua lugie libo kopiruija. Pidäy tulla toiči. Matkan piädielo oli kylil käyndy. Ezmäi ajoimmo Tolmačun kirjastoh, kus meile ezmäi sellitettih kylän histouriedu da sit saimmo pagizuttua diktafonale lähikylis tulluzii karjalazii. Se meni vesselästi. Sen jälgeh hajavuimmo karjalazih perehih syömäh - da pagizuttamah. Illakse siirryimmö Zaluazinan kyläh kylyh, ildazele da maguamah. Kyly oli normal'noi, jo ei työnnetty kiuguah kylbemäh. Kolmandennu päivänny ajoimmo Lihoslavlah, muzeih, kus meile ozutettih karjalazien veššilöi. Sen jälgeh istavuimmo čuajustolah da sit pagizuttamah kyläläzii. Toinah elämyksellizin oli nelläs päivy, konzu ajoimmo Maksuatihah. Linnas piirin johtajat eziteldih meile čuajustolas etnoturizmupluanoi. Ga sit ajoimmo Kl'učevoin kyläh. Sie meile ezmäi syötettih čuajunke suuret miärät piirualoi, "hienozii" da "sangieloi" da kodvazen peräs kai diktafonat oldih käytös. Sit kylän dorogoi myö kävelemäh. Atmosfieru hämmästyttäy. Čomii karjalazii kodiloi, kudamis eletäh buabat, erähät alkoholistupoijanke. Erähäs kois puutui vie syvvä murgin täydeh vaččah. Suuri kummu oli se, kui buabat tuldih kodilois doroguvardeh pagizemah meijänke. Žiäli ku silloi meijä pidi jo aigalistan mugah lähtie Maksuatihah - syömäh! Matkan jälgimäine päivy oli kodihlähtendän valmisteluu. Yhtehizes Tverin yliopiston da Päivännouzu-Suomen yliopiston seminuaras Tverin rektoru da Jovensuun professorat allekirjutettih yhteisruadosobimus da uskaldettih tuagiembah kävvä ruadomatkoil toine toizelluo. Midäbo matkas jäi mieleh. Rahmannosti meidy hämmästytti. Toinah meile oli hyödyy sit, ku Virtaranta käveli nämil kylil. Sie vie mustettih, kudamis kodilois häi eli da kedä pagizutti. Virtarannan kirjois tunnustettih omat da rodnien kuvat, hos latinalazil kirjaimil kirjutettu tekstua ei ellendetty. Meijän ei pie unohtua Tverin "loitos lähtennyzii" karjalazii. Joga kohtas karjalan kieli da karjalaine kul'tuuru ollah varavonalazet. Olemmo samua juurdu da karjalan kielel toine tostu ellendämmö. Yhtes ruadamal tuvemmo toine tostu da omua hengihjiändiä. Martti Penttonen Kuvat 16060831.jpg Vesa Koivisto da L'udmila Gromova paistah biznezas Lihoslavlan muzien ruadostolas 16060968.jpg Kl'učevoin buabat meidy vastattih 16060960.jpg Vessel elos 16060973.jpg Čoma Kl'učevoin kodine 16060938.jpg Kl'učevoin karjalazii kodiloi