Kirju on sangei, liittehienke nellisadua sivuu. Allus nenga sada sivuu on aijemban tutkimuksen kritiekkua. Etnohistourien tutkimuksen teories da menetelmis tekstua on puolisadua sivuu. Piäpaino kirjas on kirjuttajan omal tiijonalal, arheolougies, kui se avvuttau sellittämäh baltiekkumerensuomelazien siirdymizii nygözile eloisijoile. Sidä on nenga sada sivuu. Jälgimäzet sada sivuu sellitetäh baltiekkumerensuomelazien kielien roindua lähtijen nellän tuhanden vuvven tagazes Volgan mutkas paistus päivänlasku-urualan kieles nygözikse kielikse.
Hos voimmo luottua, ku 1+1 on 2 täs edehpäigi, tiedo ristikanzan alguperäs da kielien kehitykses on mutakkuo. Vahnoi sellityksii pidäy alallizesti ebäillä da kyzyö, synnytähgo net vie yhteh nygözen tiijonke. Sendäh alalline kritiekku on vältämätöi. 1800-luvul suomelazen kanzallisromantiekan aigah M.A. Castren da äijät toizet filolougat käydih ekspeditsielöil da rubei selgenemäh kuva suomelas-ugrilazis kielirodnis. Vuonnu 1879 Otto Donner (1835-1909) julgai sugupuun, kudai nygöigi on kudakui pädevy.
Otto Donneran vuonnu 1879 piirretty suomelas-ugrilazien sugupuu.
Nygöi čeremisöi kučutah mariloikse, vot'akkoi udmurtoikse, vogul'oi
mansiloikse da ost'akkoi hantiloikse. Hänen puus ei vie ole
nenetsoi, enetsoi, selkupoi da nganasanoi.
Ga pidi ruveta eččimäh suomelas-ugrilazien, libo urualulazien rahvahien "algukodii", kus enzimäzet suomelas-ugrilazet elettih da ken heile silloi kielen andoi? Uskotah, ku moine algukodi ollus Kama-joven da Urualan välizel alovehel. Baltiekkumerensuomelazien, kui saamelaziengi algukodinnu pietäh Volgan mutkan da Oka-joven välizii alovehii. Sendäh heidy kučutah päivänlasku-urualulazikse. Moine käzitys sugupuus da algukois on hyvin juurdunuh rahvahan mielih. A kuibo baltiekkumerensuomelazet ollah tänne puututtu. Estounieh da Suomeh tulendua fennougristat ollah sijoitettu 1000-5000 vuvven tagazih aigoih. Vuozituhanden vaihtehes suomelaine foneetiekan professoru Kalevi Wiik (1932-2015) hämmendi da suututti filolougoin mielii ezittämäl teorien, kudaman mugah suomelas-ugrilazien rahvahien "algukodi" voinnus olla jo enämbi kymmendy tuhattu vuottu tagaperin Mustan meren rannoil, kunne pohjaine rahvas pagei manderjiädy. Täh teorieh Lang vouse ei usko. Wiikan jälgeh yhtenjyttymii teorieloi kehitteli suomen kielen professoru Pauli Saukkonen (1933-) kniigazes "Suomalais-ugrilaisten kansojen ja kielten alkuperäongelma" vuvvel 2006. Viizahasti häi tariččou kyzymyksen, ei vastavustu.
Iče duumaičen, ku hos kai Wiikan hipoteezat oldaneh ihan viärät, pidäy kunnivoija hänen lähestymistabua: mostu palakižua ei sua sellittiä vaiku kielihistouriel, pidäy ottau huomavoh muugi tiedo, arheolougii da populatsiigenetiekku. Filolougii sellittäy kielen kehitysty, vuorovaikutuksii toizien kielienke da kielien jagavundua. Arheolougii sellittäy tarkoin aijoituksienke ainehellizen kul'tuuran histouriedu, innovatsieloin vuorovaikutuksii da leviendiä. Genetiekku tariččou tarkua tieduo rahvahien biolougizes sugulažuos da rahvahien siirdymizis pitkänny aijannu. Valter Langan foukussu on arheolougies, ga häigi oppiu verrata omii tiedoloi kielitiedoh da genetiekkah.
Langan Kirjan piäsyväindö on kahtes luvus, kudamis häi sistemuattizesti sellittäy, mittustu arheolougistu tieduo on oletettulois endizis da nygözis baltiekkumerensuomelazien eländyalovehis, Urualas Baltiekkumereh da Volgan mutkas Lappih. Häi sellittäy, mittustu keramiekkua, linnua, kalmužimua, kodii, viljelyy kusgi on lövvetty. Yhtistämäl arheolougine tiedo tarkah hiiliaijoitukseh on voidu sellittiä, kuspäi moizet nerot on tuodu vai ollahgo net sil paikal kehitynnyöt. Nenga on voidu aijoittua rahvahiengi siirdymizii da kontaktoi susiedoinke. Kielen kehityksele merkičyksellizii ollah oldu kontaktat baltielazien da germuanilazienke.
Kielitiijollizesti mieldykiinnittäjät ollah kaksi jälgimästy luguu. "Baltiekkumerensuomelazien tulemizet" -lugu sellittäy lähtemizii Päivänlasku-Uralalpäi mones parties Baltiekkumerele da ielleh Suomeh da Karjalahgi. Vähembäle huomavole kirjas jiäy niilöi rahvasjoukkoloin jällettämine, kuduat lähtettih Volgalpäi luodeheh, Luadogale da ielleh, Suomeh da Lappih. Välimatkoin kazvettuu da aijan kuluttuu pagin rubei jagavumah kielikse. Jälgimäzen vuozituhanden aijas jo rubieu löydymäh histouriellistugi tieduo. Ruvettih ajelemah viikingat, da kui Lang kirjuttau, "Luadogan da Ilmajärven rannoil rubei kuulumah kovaiänisty sluavilastu paginua", ga ei baltiekkumerensuomelazetgi ainos oldu varačut, hyö oldih "innokkahat ahtistelemah saamelazii pohjazes da čuudilazii da merjalazii liidehes". Eräs mielenkiindoine šeikku on se, ku Ingermanlandas vierekkäi azetuttih elämäh Baltiespäi suorah tulluot vadjalazet da Suomen kauti Luadogalpäi tulluot ižorat.
Baltiekkumerensuomelazien tulendat da kielien roindu Langan mugah.
A da B ollah päivänlasku-uralilazien "liidehšuaru" da "luodehšuaru".
Yläindeksat B da G vihjatah baltukontaktoih da germuaniikontaktoih.
+ vihjua myöhembäh kehitykseh. Kielet hurual oigiele: liivi, KuL =
Kuurinmuan liivi, SaL = Salatsin liivi, suomi, VaSu = varzinsuomi,
häme, Lua = luadogu, Vep = vepsy, Kar = karjal, Ižo = ižoru,
PoV = pohjasviro, Vad = vadju, SuV= suviviro, seto, Čuu= čuudi,
Mer = merja, Mur = muroma, Meš = mešerä, Slu = sluavu, BmS =
baltiekkumerensuomi, Saa = saami.
Valter Langan "Homo Fennicus" on järei monogruafii baltiekumerensuomelazien rahvahien etnohistouries, kudamah on kerätty uuzin arheolougine tiedo nämien rahvahien eländyalovehel. Kirjuttai sellittäy baltiekumerensuomelazien kielien histouriedu nämien tiedoloin ramkois. Verdailuu populatsiigenetiekkahgi on, ga toinah nengoine tiedo on vie vajuadu da muutoksenalastu. Kirju sellittäy rahvahan da kielen tulendua "lounashoduo" myöte Baltieh da Suomehgi, ga ei nenga tarkah ota huomavoh rahvahien tulendoi "luodehhoduo" myöte Karjalah da Lappih. Kenbo tutkis tarkembah saamelazien, mešeräläzien, muromalazien, merjalazien da čuudiloin jälgilöi da tuomazii karjalan da vepsän kielih. Nämien jälgilöin löydämine onnuako on vaigiembua. Vie vaigiembi on piästä syvembäle uralilazien kielien "algukodih". Oldihgo hyö sidä enne yhtes indoeuroppalazienke? Nareko voin jatkua kyzelendiä: Konzubo da kus meijän ezituatot nostih kahtele jallale, da konzu hyö ruvettih toine toizele kirgumah taval, kudamua voi jo nimittiä kielekse. Himoittas tiediä, siehäi alletah karjalan kielengi juuret.