Algutiedoloi kielipoliitiekkah näh
(Vihreä Lanka 2011/14, suomekse)

Suomelazile himoittau uskoitella, ku myö olemmo kaikes ezimerkilline
rahvaskundu da valdivo. Puaksuh uskole andau sijua tiedämättömys.
Pagin "pakkoruočis" ozuttau, ku kielikyzymykses toratah ellendämättäh,
mi on se kyzymys. Suomen kielizakonat ei olla ezimerkillizet eigo
kielipoliitiekku ole probliematoi.

Hos i kanzallisvaldivon ideju on movvas, muailmu ei ole jagavunnuh
valdivoloikse kielien mugah. Kielii on seiččie tuhattu, valdivoloi
vaiku kaksisadua. Tämän tozišeikanke pidäy eliä kudakui kunnivollizesti.
Kielipoliitiekan printsippoi voi opastuo algajen Yhtynnyzien Rahvaskundien
ristikanzan oigevuksien jullistukses: jogahizel ristikanzal on oigevus
muamankieleh da suaha opastus da yhteiskunnallizii peruspalveluloi
muamankielel. Kunnivollizen valdivon pidäy tarita nämmä oigevuot
omile rahvahile - se on valdivollizen vallan hindu. 

Äijiä konkriettizembi kielioigevuksis on kirjutettu Europan Nevvoston 
sobimuksis, semmite vähembistölöin oigevuksii koskijas sobimukses
da vähembistökielien peruskirjas. Suomelaine zakonanluajindu ei ole
nämien sobimuksien tazol. Kielioigevuot ei tarkoiteta vaiku lubua
käyttiä muamankieldy, sežo pidäs voija tulla ellendetykse omal kielel.

Suomen konstitutsien kielilöi koskijat kohtat ei perustuta rahvahan 
kogomukseh da oigevuonmugazuoh, niilöin perustannu on enämbi status 
quo da nol'asummukiza. Terminy "kanzalliskieli" ei kestä kritiekkua
da konstitutsies mainittuloin kielien luvettelo ei ole lougielline.
Libo kielilöi pidäs luvetella kanzoinvälizien sobimuksien hengen
mugazesti, libo vouse olla luvettelemattah da sanella enimistö- da 
vähembistökielilöin oigevuksis ylehizel, kaikkii koskijal tazol. 
Suomelazen "pakkoruočči" paginan heikkovus on se, ku oigevuot 
sevoitetah perustelemattomah arbavukseh kielen "hyövyllizyös" 
unohtajen ristikanzanoigevuot da muut syyt maltua kielii.

Kielioigevuksii duumaijes pidäy erikseh šeikuija kodoperäzii
(autoktonizii) kielii, kudamat ollah kehitytty täl paikal jiäkavven
jälgeh: saamen, karjalan da suomen kielii. Nämien kielilöin 
pagizijoil ei ole puolistajua muijal. Skandinuavizen kielen 
Suomi sai bronzukavvel Baltiekkumeren yli tulluzil muahmuuttajil,
kudamat yhtyttih tiäl jo olluoh rahvahah. Hos i ruočči on 
muijalpäi tulluh (alloktonine) kieli, niilöis aijois suate
ruočči on olluh kodimaine kieli, da ruoččii pagizii rahvas on
yhty rahvastu saamen, karjalan da suomen kieldy pagizijan 
rahvahanke. Sendäh Suomen kielet "ammuzis" aijois algajen ollah
saami, karjal, suomi da ruočči. Nämis kielis saamen kieldy
paistah kodoperäzenny sežo Ruočis da Norveegies, suomen da
ruočin kielii Ruočis, da karjalua Ven'al.

Kodimaizien kielien kehittämizes Suomi on vastuolline. Vastuttu
nämis kielis ei sua työndiä toizile valdivoloile, a Suomen
pidäs hyväl ezimerkil kuhkuttua susiedumualoigi akkiloičemah
omii rahvahii kudamat paistah nämil kielil. Tämä koskou
semmite varavonalazii saamen da karjalan kielii. Nämii kielii
pidäs školas opastua muamankielenny niilöile, kudamile net
ollah muamankieli, da toizennu kodimaizennu kielenny toizile,
sikse ku nenga nämmä kielivähembistöt voidas suaha palveluloi
omal kielel da sikse ku nenga muas säilys kielisobu.

Europan Nevvoston vähembistökielien peruskirju nostau nämien
igäzien kielilöin rinnale jo hätken, monien vuozisavoin aijan 
paistut kielet, kudamii Suomes on ezimerkikse čiganoin kieli.
Toiziengi kielivähembistölöin oigevuksii pidäy akkiloija, ga 
Suomel ei ole yhtenjyttymiä vastuollizuttu kielis, kudamil on
monisaduamiljounahine pagiziijoukko da valdivolline kannatus
toizis valdivolois.

Kielenopastustu planiiruijes pidäy tiettäväine mustua muutgi
šeikat ku vai kielioigevuot. Yksi kritieru on kul'tuuru da
kaupallizet suhtehet susiedumualoin ker. Pidäy mustua ku
susiedumualois paistah viron, ven'an da skandinuavizii kielii.
Bisnesas anglii on tärgevin kieli, ga ei sua unohtua
ven'an, kitain, portugalin, ispaanien, germuanien da frantsien
kielii. Tiijon da kul'tuuran kielenny anglii on tärgei,
unohtamattah latinan, gretsien da araabien kielii.

On absurdua, ku elaijan kanzoinvälistyjes kielen opastundu
školas vähenöy da kabenou. Endizeh aigah pienembien paikkukundien
školisgi piettih tarbehellizennu maltua ruočin, germuanien, 
anglien, frantsien, latinan da ven'an kielii, hos i harvah
oli mahtuo paista nämil kielil kodikyläl. Tiettäväine, silloi
ei muga hyvin maltettu anglien paginkieldy migu nygöi. Yhtelläh
himoittas sanuo, ku silloi annettih paremmat evähät ulgomuan
kielih migu nygöi. Bisnesasgi anglii ei ainos ole paras kieli.

Nygözen kielipoliitiekallizen paginan tolkuttomuttu ozuttau ruočin
da ven'an vastakkai azettamine opastuskielinny. Ku ruoččii 
perusteldaneh sil, ku se on olluh valdivon kieli, sit eigo
ven'agi pidäs ottua "kanzalliskielekse"? Ku suomensuomelaine
voinnou ottua ven'an ruočin azemes, sit voibigo suomenruoččilaine
ottua ven'an suomen azemes? Ruočin tärgevys bisnesan kielenny
on vähennyh, a ruoččie pidäy opastuo sendäh ku se on kodimaine,
oman rahvahan kieli. Sidä pidäy opastua oman rahvahan 
kielioigevuksien täh. A ku minun mieldy kyzytänneh "pakkoruočis",
vastuazin, ei "pakkoruočči" a "pakkotoinekodimaine" – kodimaizii
kielii ollah saami, karjal, suomi da ruočči.

Martti Penttonen