Algutiedoloi kielipoliitiekkah näh (Vihreä Lanka 2011/14, suomekse) Suomelazile himoittau uskoitella, ku myö olemmo kaikes ezimerkilline rahvaskundu da valdivo. Puaksuh uskole andau sijua tiedämättömys. Pagin "pakkoruočis" ozuttau, ku kielikyzymykses toratah ellendämättäh, mi on se kyzymys. Suomen kielizakonat ei olla ezimerkillizet eigo kielipoliitiekku ole probliematoi. Hos i kanzallisvaldivon ideju on movvas, muailmu ei ole jagavunnuh valdivoloikse kielien mugah. Kielii on seiččie tuhattu, valdivoloi vaiku kaksisadua. Tämän tozišeikanke pidäy eliä kudakui kunnivollizesti. Kielipoliitiekan printsippoi voi opastuo algajen Yhtynnyzien Rahvaskundien ristikanzan oigevuksien jullistukses: jogahizel ristikanzal on oigevus muamankieleh da suaha opastus da yhteiskunnallizii peruspalveluloi muamankielel. Kunnivollizen valdivon pidäy tarita nämmä oigevuot omile rahvahile - se on valdivollizen vallan hindu. Äijiä konkriettizembi kielioigevuksis on kirjutettu Europan Nevvoston sobimuksis, semmite vähembistölöin oigevuksii koskijas sobimukses da vähembistökielien peruskirjas. Suomelaine zakonanluajindu ei ole nämien sobimuksien tazol. Kielioigevuot ei tarkoiteta vaiku lubua käyttiä muamankieldy, sežo pidäs voija tulla ellendetykse omal kielel. Suomen konstitutsien kielilöi koskijat kohtat ei perustuta rahvahan kogomukseh da oigevuonmugazuoh, niilöin perustannu on enämbi status quo da nol'asummukiza. Terminy "kanzalliskieli" ei kestä kritiekkua da konstitutsies mainittuloin kielien luvettelo ei ole lougielline. Libo kielilöi pidäs luvetella kanzoinvälizien sobimuksien hengen mugazesti, libo vouse olla luvettelemattah da sanella enimistö- da vähembistökielilöin oigevuksis ylehizel, kaikkii koskijal tazol. Suomelazen "pakkoruočči" paginan heikkovus on se, ku oigevuot sevoitetah perustelemattomah arbavukseh kielen "hyövyllizyös" unohtajen ristikanzanoigevuot da muut syyt maltua kielii. Kielioigevuksii duumaijes pidäy erikseh šeikuija kodoperäzii (autoktonizii) kielii, kudamat ollah kehitytty täl paikal jiäkavven jälgeh: saamen, karjalan da suomen kielii. Nämien kielilöin pagizijoil ei ole puolistajua muijal. Skandinuavizen kielen Suomi sai bronzukavvel Baltiekkumeren yli tulluzil muahmuuttajil, kudamat yhtyttih tiäl jo olluoh rahvahah. Hos i ruočči on muijalpäi tulluh (alloktonine) kieli, niilöis aijois suate ruočči on olluh kodimaine kieli, da ruoččii pagizii rahvas on yhty rahvastu saamen, karjalan da suomen kieldy pagizijan rahvahanke. Sendäh Suomen kielet "ammuzis" aijois algajen ollah saami, karjal, suomi da ruočči. Nämis kielis saamen kieldy paistah kodoperäzenny sežo Ruočis da Norveegies, suomen da ruočin kielii Ruočis, da karjalua Ven'al. Kodimaizien kielien kehittämizes Suomi on vastuolline. Vastuttu nämis kielis ei sua työndiä toizile valdivoloile, a Suomen pidäs hyväl ezimerkil kuhkuttua susiedumualoigi akkiloičemah omii rahvahii kudamat paistah nämil kielil. Tämä koskou semmite varavonalazii saamen da karjalan kielii. Nämii kielii pidäs školas opastua muamankielenny niilöile, kudamile net ollah muamankieli, da toizennu kodimaizennu kielenny toizile, sikse ku nenga nämmä kielivähembistöt voidas suaha palveluloi omal kielel da sikse ku nenga muas säilys kielisobu. Europan Nevvoston vähembistökielien peruskirju nostau nämien igäzien kielilöin rinnale jo hätken, monien vuozisavoin aijan paistut kielet, kudamii Suomes on ezimerkikse čiganoin kieli. Toiziengi kielivähembistölöin oigevuksii pidäy akkiloija, ga Suomel ei ole yhtenjyttymiä vastuollizuttu kielis, kudamil on monisaduamiljounahine pagiziijoukko da valdivolline kannatus toizis valdivolois. Kielenopastustu planiiruijes pidäy tiettäväine mustua muutgi šeikat ku vai kielioigevuot. Yksi kritieru on kul'tuuru da kaupallizet suhtehet susiedumualoin ker. Pidäy mustua ku susiedumualois paistah viron, ven'an da skandinuavizii kielii. Bisnesas anglii on tärgevin kieli, ga ei sua unohtua ven'an, kitain, portugalin, ispaanien, germuanien da frantsien kielii. Tiijon da kul'tuuran kielenny anglii on tärgei, unohtamattah latinan, gretsien da araabien kielii. On absurdua, ku elaijan kanzoinvälistyjes kielen opastundu školas vähenöy da kabenou. Endizeh aigah pienembien paikkukundien školisgi piettih tarbehellizennu maltua ruočin, germuanien, anglien, frantsien, latinan da ven'an kielii, hos i harvah oli mahtuo paista nämil kielil kodikyläl. Tiettäväine, silloi ei muga hyvin maltettu anglien paginkieldy migu nygöi. Yhtelläh himoittas sanuo, ku silloi annettih paremmat evähät ulgomuan kielih migu nygöi. Bisnesasgi anglii ei ainos ole paras kieli. Nygözen kielipoliitiekallizen paginan tolkuttomuttu ozuttau ruočin da ven'an vastakkai azettamine opastuskielinny. Ku ruoččii perusteldaneh sil, ku se on olluh valdivon kieli, sit eigo ven'agi pidäs ottua "kanzalliskielekse"? Ku suomensuomelaine voinnou ottua ven'an ruočin azemes, sit voibigo suomenruoččilaine ottua ven'an suomen azemes? Ruočin tärgevys bisnesan kielenny on vähennyh, a ruoččie pidäy opastuo sendäh ku se on kodimaine, oman rahvahan kieli. Sidä pidäy opastua oman rahvahan kielioigevuksien täh. A ku minun mieldy kyzytänneh "pakkoruočis", vastuazin, ei "pakkoruočči" a "pakkotoinekodimaine" – kodimaizii kielii ollah saami, karjal, suomi da ruočči. Martti Penttonen