Suarnu karjalazis (OM 2011/11) Puuttui minule kädeh E. Fortunatovan "Luvenda knijga" vuvvel 1937. Se on yksi moneskymmenes 30-luvul yhtehizel karjalankielel, kirillizel kirjaimikol jullattulois školakniigois. Erähis kohtis himoittas vaihtua j i:kse, ga translitteroičen tekstan täh kudakui tarkah kirjain kirjaimel. Tutkijat sanotah, ku Bubrihan kieli oli pädemätöi, karjalazile ellendämätöi tegokieli. Lugii iče omas piäs duumaikkah, mugago on. Joučen, haugi i rakka Ku tovarišojs, eule sobuo dieloh nähte, nijn hejen dielo tolkuh päjn ej lähte, i lienöy sijd, ej dielo, a vajn muokka. Kerran joučen, rakka da haugi rukka vediä regi ottavuttih, i yhteh kolmen valljastuttih. Krähketäh, a regi ej vajn mäne edeh... Regi hejl' i olis kebie, da joučen pilvih tahtou vediä, rakka myöstyy tagah päjn, a haugi vedäy vedeh. Ken oigie hejst', ken viärä mäne toko suudi viel' dai regi vajn on nyt gi siel'. P.S. Suarnan kirjuttai huijustelih mainita elättilöin nimet. Selgei dielo: Livvi, Tver i Viena kieliregie vietäh. Tunnusvirkehet heil ollah: "Anna toizet kuollah, livvi jiäy", "Valdivo pakoittakkah kaikin tverikse pagizemah", da "Hos kaikin kuolkah, ga vienan piemmö". Martti Penttonen![]()