Tehnolougien vieljärveläzet edujoukot

Elokuun algupuolel Vieljärvel piimmö kursan "Robotiekkua 10-100
vuodehizile", kudaman opastajannu toimi tämän kirjuttai. Onnuako
viesti ei tavoittanuh sadavuodizii buaboloi, gu kursale tuldih vaiku
puolikymmendy brihaččuu: Johor 12v, Miitrei 12v, Timofei 10v da Van'a
13v- allus oli vie Matvei, a händy kučuttih buabalpäi kodih Segežah
kesken kursua. Tulieloile kursoile toinah jo tytötgi tullah.
Lugumiärän puoles opastujien joukko oli sobivan suuruine.

Kursan "ruadovehkehenny" oli Sphero -nimine robottu. Se on nenga 
apelsiinan suurus miäččy, kudamua vois arvata bobakse. Voihäi sidä
bovannugi pidiä, a sen sydämes on tiedokoneh, kaksi ajelendah
pättäviä motorua, giroskoppu da ähkähtyssensoru. Voibi sidä ajuagi kui
loittonohjattavua bobamašinua libo lennäkkii, a moizes kižuandas ei 
tarvita Spheron neroloi. Sen olemasolendan perusteh on se, ku
sidä voi ohjelmoija kui midätahto "oigiedu" robottua, da senke voi
opastuo ohjelmoimah tiedokonehtu. 

Tiettäväine, voi kyzyö, ongo tolkuu moizes bovas, kudai maksau enämbi
sadua euruo, eigo sidä voi käyttiä toven ruadoh. Toinah sen piäle
vois panna pitkän jupkan da sit se hos pyyhkis pölylöi lattiel.
Ga Spheron hyödy on muijal. 

Ohjelmoidavu tiedokoneh on lahjomatoi, ga yhtelaigua motivoiččii
opastai.  Tiedokoneh ei rubie ruadamah muanittamal libo bleznuiččemal.
Sille pidäy tarkah sanella, kui probliemu reššitäh. Piädielo ei ole
se, kui kirjuttua ohjelmua tiedokonehele miltahto ohjelmoindukielel.
Piädielo on ellendiä probliemu da maltua se hyvin reššie, da sit
kirjuttua se ohjelmakse. Ezmäi kehittiä algoritmu da sit ohjelmu.
Koneh palkiččou ruadamal sen, midä sil kyzyttih. Robotanke oigien
toimindan nägöy omil silmil konkriettizesti. 

Kursulazet opastuttih ezmäi ajelemah robotal. Toizel urokal hyö
nähtih kui ajelendan voi todevuttua ei käzil ohjaten a 
ohjavokomendoloil. Kolmandel urokal ozutettih kui ohjelmoindukielel
voi kirjuttua ohjelman, kudaman mugah robottu ruadau kyzytyn
tehtävän. Tiettäväine, lyhyöl kursal ei kergie parembi harjavumah
ohjelmoindah. Piirdelimmö geometrizii kuvii: nellikkölöi, kruugoi
da spirualoi. Jännittäi oli kiža, kudamas robottu arboi, ken pakkuu
kruugaspäi. Lysti oli sežo panna robottu kävelemäh lattiel
piävyndähillizesti humalniekan jyttyöh, da kui se sit čuppuh
puututtuu piäzöy siepäi myöstymäh. Voibi sanuo, ku enzimäzel urokal 
duuhu otti vallan ravvas - kolmandel urokal jo duuhu pandih raudah.

Midäbo opastujat iče duumaittih? Timoile da Van'ale, nuorimbale da
vahnimale, parahite mieleh jäi ohjelmoindu. Miitrei da Johor enämbi
suvaittih robotal ajelendua. Kursu oli lyhyt, sendäh kyzyttih, voisgo
sidä jatkua konzutah. Toinah pidäy ezmäi löydiä uuzii "peruskursan" 
kävijöi da sit pidiä "jatkokursu".