L’uteranskoil kiriköl on sežo nellän nedälin ”vaikastumizen da molimizen aigu”, adventu. Vaigu mostu pyhitändän harakterii ei ole, kui pravoslaunois kirikös. No Hristosan roindua vuotetah yhtelläh mollembis kirikkölöis. Pravoslaunoloil rastavanpyhä on 15.11.- 24.12. Et puaksuh duumaiče, gu pyhitändy pideli jatkua ihan iče Rastavanpäiväh sah. Tarkah duumaijen emmo vois ni rastavaniellizen ehtän syvvä ni počinlihua emmogo nimittumii Rastavakse varustettuloi magieloi syömizii! Liha, jäiččy, maidoproduktat ollah kiellettylöi syömizii … Midäbo jiäbi jällel? Kala da kazvokset. Nethäi ollah pyhitändyaijan syömizet. A eibo se pahakse ole ni ristikanzan tervehyöle.
Raja-Karjalas pyhitändiä oli ihan luonnolline dielo, ku omas muas suadih leibyvil’l’ua da kazvoksii: kartohkua, kapustua, morkouhkua, sv’oklua, lantuu, laukkua… Mečäs kerättih siendy da marjua, Luadogas da paikallizis jogilois pyvvettih kalua keitettäväkse, suolattavakse da kuivattavakse. Ylen hyvin ollah mustoh jiädy pikoipienet kuivatut kalazet, ”kidžut”. Net oldih meijän 50-luvun lapsien ”čipsit”! No niilöis keitettih muamat hyviä keittuo, konzu muudu parembastu ei löydynyh. Syömizet ennevahnas oldih prostoit, magiet da huogehet. Eigo ni olluh vaigevuttu niilöin valmistajes: midä ei plital keitetty libo žuarittu, se päčis pastettih, padalantut da -morkouhkat, leivät da piiruat. Nygözet ristikanzat hyvin ollah opastuttu da tietäh, mittumat ollah tervehellizet syömistottumukset. Enne kaikkie moizet ristikanzat, kuduat opitah alendua omua viessua, ollah kalakazvosdijetas yhty mieldy. Sehäi andau paiči parembua fiiziellisty tervehytty, vie ližäkse hengisty hyvinvoindua, da lopuškal vie elavuttau hengellisty elostu. Pyhitändäh da molindah hillendynnyh ristikanzu roih sobivakse vie suvaimah toiziigi. Häi rubieu ellendämäh Jumalan suurdu käskyy: ”Suvaiče omassas lähimästy muga kui iččiedäs.” No toinah vaigevin kaikis on opastuo olemah vaikkani da kuundelemah toizii. Tänäpäi jo meijän ymbäristö on moneh luaduh rauhatoi. Tämä hyvin nägyy Rastavua vuottajes.
Nedälit Rastavan iel merkitäh perehien emändöile kovii painehii. Pidäy ostua rastavanpodarkat, kirjuttua da suaha poštah otkritkat, pastua da keittiä syömisty, kabrastua pertit, kaikelleh härčätä. Jo kuudu kaksi-kolme enne Rastavua et voi olla nägemättäh kirjavua tavaramiäriä markettilois da bazariloil. Ylen aijoi rubieu kuulumah rastavumuuzikku, kudamua kylläl kergiemmö kuulta. Sanazil ”Tule Rastavu kuldaine…” tahtou eräsgi suuri laukku nostattua rastavumieldy, no toven tovelleh reklamiiruiččou omii tavaroi. A gu Rastavan Lapsi uponnou moizeh suureh miäräh tavarua?
Voizimmogo kuitah vältyö rastavustressas? Lehtet taritah toine tostu parembua vihjavustu, kui valmistua putillizet syömizet Rastavakse da kui omil käzil luadie podarkat – ihan jälgimäzel minuutal! Lugijoil vai jiäy piätettäväkse, opitellago uuttu vai luadie rastavanpruazniekku endizeh tabah.
Enimil perehil ollah jo roittu omat, igivahnat Rastavan pruaznuičendan perindehet. Tuohuksen sytyttämine omahizien havvoil libo kirikös, lapsien, vahnembien da ystävien mustamizet – kai tämä menöy jo omal rutiinal, tarkan aigulistan mugah. Probliemua da stressua voibi roijakseh vaigu sit, ku ollou aigulistu ylen kiriekse luajittu. A erähil jo tavakse on tulluh jättiä stressu kogonah da lähtie suveh, kunnetah lämbimih mualoih huogavumah.
Valličemmo min tahtonemmo tavan ottua vastah Rastavan Lapsi, mustua pidäy se tärgevin: Hristos roihes – olgah hos vähembigi tavarua da menuo. Rastavanpyhän nelli nedälii on tuldu tarbeheh nygözele ristikanzale, kudai helpoh unohtau Rastavan piälimäzen sanoman: Kristos roihes – kiitäkkiä!
Raija Pyöli