Re: Douhturi Ajkibie
Työnnetty: 15 04 2015, 01:02
Passibo, tahtonuzin kyzyö omua muamua kirjuttua tekstat, no vie menöy kodvaine libo kaksi piästä järilleh muamalluo. Toinah net ollah pättävät nenga.
Tänäpäi oli muudu hommua da en äijän ehtinyh, ga vähäzel opin luadie kantu, ku olis yhtenjyttyine kui ven’alazes kniigas.
Ven’alaine:
Karjalaine:
Vie pidäy oppie ottua pakkavoartefaktat iäreh vihandas tagaperäs; ezimerkikse huras liipozes ymbäri net jo ylen ollah pahannägözet. Oigei kanzitiijosto tiettäväine on äijy suurembi ku parembah pädie tulostettavakse libo painettavakse, ga kučistin forumah niškoi.
Tänäpäi sežo kirjutin tekstat kahteh kuvah:
Vie pidäy Avvan ošeiniekku. Ga on moine probliemu, tekstas sanotah ošeiniekas lugou ”Avvalla – kaikista mielevemmällä i kaikista rohkiemmalla koiralla”, ga čomazes on ”Suamoilla mielevällä i rohkiella koiralla”. Ei ole hyvä nenga, pidäs samat olla mollembis, muga kui i ven’alazes.
Vie en ehtinyh putilleh syvetä ven’alazeh kniigah, ga terväzeh kaččojes ozuttihes, kuvua on enämbäl da toinah tekstuagi. Ezimerkikse sih kohtas, kudamas douhturi Aikibie lieččiy oblezjanoi, karjalazes sanotah nenga:
Douhturi rubei lieččimäh obez’anoja. Pidi joga obez’analla andua lekarstvua, pidi joga obez’analla panna vilu kampressa.
A ven’alazes:
Доктор нацал лецить обезьян. Хужно было дать каждой обезьяне лекарство: одной – капли, другой – пилюли. Нужно было каждой обезьяне положить на голову холодный компресс, а на спину и грудь – горчичники.
Karjalazes tekstas nimidä ei mainita selgäh da rindah pandavah gorčitsah nähte
Ven’alazen kniigan lopus on i syväindö. Se vikse olis ihan pättävy karjalazehgi.
Tänäpäi oli muudu hommua da en äijän ehtinyh, ga vähäzel opin luadie kantu, ku olis yhtenjyttyine kui ven’alazes kniigas.
Ven’alaine:
Karjalaine:
Vie pidäy oppie ottua pakkavoartefaktat iäreh vihandas tagaperäs; ezimerkikse huras liipozes ymbäri net jo ylen ollah pahannägözet. Oigei kanzitiijosto tiettäväine on äijy suurembi ku parembah pädie tulostettavakse libo painettavakse, ga kučistin forumah niškoi.
Oh, tiettäväine! Passibo, passibo. Minä vai duumaičin, eihäi bošši ole sama kui lammas – omas piäs sevoitin bošin da kozan. A nygöi kohendin, kuva on nengoine:Maria kirjutti: Sanakirju minule andoi барану-sanal lammas. Voisgo se sit olla se bošši, kudaman kirjutin? Minun silmis rouno ku sit lugis bošilla.
Tänäpäi sežo kirjutin tekstat kahteh kuvah:
Vie pidäy Avvan ošeiniekku. Ga on moine probliemu, tekstas sanotah ošeiniekas lugou ”Avvalla – kaikista mielevemmällä i kaikista rohkiemmalla koiralla”, ga čomazes on ”Suamoilla mielevällä i rohkiella koiralla”. Ei ole hyvä nenga, pidäs samat olla mollembis, muga kui i ven’alazes.
Sithäi voit heil sugukerähmös kyzyö, tottugo moine dobroi oli douhturi Aikibie, kui sanotah kirjas. Libo ollougo heil vie muudu starinua kerduo douhturih näh – erähis ven’alazis Aikibie-kniigoishäi on ei kaksi a nellä rasskazua!mp kirjutti: Kirjan martiškat ollah minun sevoittaret, en minä.
Vie en ehtinyh putilleh syvetä ven’alazeh kniigah, ga terväzeh kaččojes ozuttihes, kuvua on enämbäl da toinah tekstuagi. Ezimerkikse sih kohtas, kudamas douhturi Aikibie lieččiy oblezjanoi, karjalazes sanotah nenga:
Douhturi rubei lieččimäh obez’anoja. Pidi joga obez’analla andua lekarstvua, pidi joga obez’analla panna vilu kampressa.
A ven’alazes:
Доктор нацал лецить обезьян. Хужно было дать каждой обезьяне лекарство: одной – капли, другой – пилюли. Нужно было каждой обезьяне положить на голову холодный компресс, а на спину и грудь – горчичники.
Karjalazes tekstas nimidä ei mainita selgäh da rindah pandavah gorčitsah nähte
Ven’alazen kniigan lopus on i syväindö. Se vikse olis ihan pättävy karjalazehgi.