Salmin murrehtu

Tiä šeikuijah karjalan kielen kielikyzymyksii: kielioppii, sanastuo i m.i.

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Salmin murrehtu

Viesti Kirjuttai mp »

Leskizen "Karjalan kielen murrenäytteitä II" kirjaspäi
Kui ennen n'eijistettih

Sie ol'i tüttö nengga üheksäntostu vuvven igähin'e. Nurmel menöü haravoimah. E-ule muudu sobua ku rät't'šim piäl da vüö vüöl. Rät't'šinän helm-ol'i poimiettu kumakkulanggal. Paikku piäz ol'i. ne ol'i sobua. Sie ol'i sus'ied-akku, sanou: »edgo rubie minum poijal tulemah»? Hänelleh miel'i rubieu kahte riidelemäh: »Sobua e-ule vie n'i midä laittuu, a jo kozitah miehel».

Sit hänelleh paltinua ol'-äijü kuvot˘tuu, n'erokaz ol'i. Häi men'i kod'ih, duumait't'šoubin: »vuota minä paltinua mujuh tüönän. Lain ferezii da šarahpanua: ühten ruadopiäm pidiä, toizem pühämpiän, ühtem paidupaltinas, toizen hienos». Tembai kakstostu süldü paidupaltinua torvez dai hienuo paltinua toizem moizen toizes torves. Konduh tüöndi mujuh.

Gruašinad oldas sie jo valmehed, a hänel e-ule d'enggua lunnastua. Tuattua da muamua hänel ei olluh, vell'ilöing ker el'i. Häi pakit't'ši vel'l'ilöil d'enggua. Vel'l'et se hüveksit˘tih, annettih d'enggua.

Sit tüttö käi lunnastamah konduh ne paltinat. Sid n'iiz luad'i ferezim pühimpäivim pidiä a toizen šarahpanam paidupaltinaz aivem pidiä. Hänelleh vie pidäs peredn'iekku näithäi da parembi paikku. Sid vel'l'et tuodih kis'eiperedn'iekku da oulum-paikku. Sit häi n'iil jo joukkoh piäzi, n'eijistämäh- häi kižah men'i hienuo paltinua ferezi piäl, kis'eiperedn'iekku vat'šal, oulum-paikku kaglal, pal'l'ahin jalloin. Vel'l'ed viks-ei kat'šottu hüväkse, što on häi joukos pal'l'ahin jalloin. Sid laittih kenggät hänelleh, ainoz uvvet kenggät.

Se aigu men'i pokrovas sah. Vanhembi vel'l'i lähti pokroval videleh. Toi sie šupkam brujat: jänöinnahkua miexan da mat'ierii piälüksen da sid valgien verkopaikan ruskieloin töp˘püzieng ker da kos'ingkan. Mixailakse hän'elleh ombelutet˘tih s'upku. Algoi häi neijistiä.

Svätkien aigua sie men'i kuundelemah. sanou: »kükistäm˘möh. Lello rubei kuulumah miinalas päi. Se kai rouno ku piäl tulou. Nostam piän, e-ule n'i kedä».

Sid näit sit pühäkeskes hän˘eh tuldih sulhazet: Ipaatovan Iivan. sil mennüh ei. Sit tul'i Käznäzil tuase toizet sulhazet da n'i sil ei mennüh. N'ellät sulhazet käüdih hoz rät't'šinäzilleh kävel'i. Kod'žad ol'i viijendet: Miihkoin vanh-akk ol'i küzünnüh poijalleh, sithäi häi rubei ruuttua luad'imah.

Sit savinan iivanal häi men'i. Vel'l'et käüdih kod'ii ka-t't'šomah, sanottih: »Älä mene, e-ule huonukset por'atkakkahat. Meile seilt'šemez ik˘kunas päivü pastau pert'ih». Häi sanou: menggozel mužikal menen, älgäh olgah n'i havukodua»!

Sid men'i da iän el'i tiä. Kuuzi lehmiä ol'i taloiz da seil't'šemenden häi vei.
Keühü vel'l'i da bohattu vel'l'i

Ennen on sie keühü vell'i da bohattu vell'i rinnakkai eletäh. Keüh-on se üleng keühü, eigo tietä süvvä midä eigo pidiä. n'i sidä. Eletäh, ollah ga keühän vel'l'en akku käübi istumah sih bohaltah vell'eh. Hänel sie konzu midägi annellah, lapsekaz-on i keüh-on, hänel pädöü, hos süvvä annetah l'ibo sobua annetah. Hüö sinne sah t'irpetah, heil-on üleng gor'a. Mužikku sanou: »vuotaz minä lähten ozua ett'šimäh, onhäi minulgi mih tahto oza».

Häi-i lähtöü sie, mim-matkua astuu, kat't'šou, dorogal sie üheksäm miestü kaskie karzitah, keng karziu, ken ajau. häi menöü sih mužikoil-luo, sanou: »Jumal-abu, terveh»! Sanotah: »pidäü jumal-abuu, tule terveh»! - »Mit tüö miehii oletto», se keühü mužikku küzüü. »Sinun vel'l'en ozad olemmo, bohatan vel'l'en ozat», mužikat sanotah. Keühü vel'l'i küzũũ n'iil mužikoil, n'iil ozil: »Tiijättögo minun ozan, kuz minun oza on»! mužikad ne sanotah hänelleh: »Tiijämmö, täz-om palazem piäs, virstan'-olloh, ei sen enembiä; moin-on tubahikkon'e - ollohgo paivutuhjon'e vai marjutubahikkon'-olloh - ihan sidä vaste maguau. Ota vit't'šan'e meijäng kaskez da is'ke kolme kerdua. ristaheze, dai ozan lövvät».

Mužikk-ottau vit'šan, vit'šan ottau, menöü, astuu palan, muga onggi kui mužikad n'evvottih. Häi ottau, vit'šal gu išköü kolme kerdua ristaheze, oza hüppiäü sie iärez muaz, ruskei hall'akk-on kattiennu. Häi sanou: »midä tul'it toruamah»? Sanou: »t'šiihuod maguad, minä süvvä mid-en tiijä lapsieng-ker enggo pidiä n'i midä, sinä maguat, ruskei hal'l'akku-i kattienn-on, tapan». Häi sanou. »ed n'-it'š-elä, tappannet», sanou, »älä tapa, min-annan rubl'ahizen». Häi sanou: »midäbo minä ruan ühtel rubl'al, k-olem porokeühü»? Häi nouzou sih havvan särvel istumah ruskiel hal'l'akal, rubieu käiz da kädeh panettelemah sidä rubl'ahistu, sanou: »Tuo rubl'u rubl'ua, tuo d'enggu d'enggua, tuo bumuagu bumuagua»! iltt'šeh korgevuon tukun luadiu d'enggua. Ne andau sil keühäl mužikal dai rubl'ahizen andau, sanou: "Maltannet pidiä sinun lapsien lapsil roih d'enggua a gu ed maltanne, entizelleh keühü roittoh». Mužikku lähtöü hüväz mieles kod'ih. Akal sanou: nengga da nengga tapahtui da nengga n'evvottih da ngenga minä lövvän ozan». Akal hüvä mieles tulou.

Hüö jo puod'iloih kävväh, sobua ostetah, kengiä parembua laitah. Ei kävvä bohat'tah vell'eh istumah da n'i midä. Bohattu vel'l'i rubei duumait't'šemah: »Mintäh hüö ei istumah kävvä»? Erähäng kerran-i menöü se akku bohattah vell'eh istumah. Bohattu vel'l'i küzelöü: »Mis tüö nügöi verrüittö ku joga päiviä käüttö puod'iloih da sovad vähän'e parattih piäle? Akku sanou: ukko löüdi ozan da oza andoi rubl'ahizen. Rubl'ahin'-om moine, što lai mi tahto d'enggua. Se-i roih». Häi sanou: »andazittogo minul, ozuttazitto sid'ä rubl'ahistu»? Akku sanou: »aandau, mintäh ei anna, minä potakoit's'en, tule vai istumah»! Sid näit tulou^ keühäh vell'eh istumah se bohattu vell'i, eläissäh ei käünnüh. Häi pagizuttau sidä keühiä vel'l'ie, eigo andaz rubl'ahistu. Keühü vel'l'i - tiijäd - duumaitt'šou, pidäü ozuttua. Häi-i menöü, tuou sen rubl'ahizen vakkazieng-ker rubl'ahin'-ol'i kuld'azel vakkazel südämes, kuldan'e vakkan'-ol'i hobjazel südämes, hobjan'e vakkan'-ol'i vaskizel südämes, vaskin'e vakkan'-ol'i rauduvakkazel südämes. Dai ozuttau, d'enggua luad'iu tukun. Häi sanou, bohattu vel'l'i: »An'na minullen'i, opim-minä luad'ie d'enggua». »kui ed anna, annathäi. Bohattu mužikku oppiu luad'ie d'enggua. Käiz da kädeh lükkiu rubl'ahistu, üksikai roih d'enggua hänellehgi. Häi sanou: anna kod'ih, anna minä armahal akal ozutan tädä rubl'ahistu»! Häi ei rakkahal andaz ga omašsah akku potakoit't'šou^ dai and'au.

Eletäh, ollah ga jo heile d'enggad rubieu kalpohtumah, jönggöi heile keühüz rubieu tulemah, sil keühäl vell'el. Häi akal'leh sanou: »menes käü rubl'ahistu»! Akku ku menöü ga bohattu vell'i sanou: »e-ule minul. Tuul'-otti. Teijäm portdahiz rubeing kat't'šomah da tuul'-otti» Ei n'-andannuh.

Heile jo d'ielo muga vedeleh ozal luo pidäü lähtie. L'ähti se keühü vel'l'i uvvessah ozua ett'šimäh. Astuu sinne samoi jälgiöi müö. Samad mužikad ajetah kaskie, ken ajau keng karziu, kem midä ruadau, üheksäm miestü menöü. Jumalavun andau dai küzüü n'iil mužikoil: »ettogo tiijä minu ozua»? Muz-ikat sanotah: »tiijammö, ruskei hal'l'akk-on-i kattiennu, maguau. Ota täz meijäng kaskez vitt'šu da iške kolme kerdua ristaheze ruskiehal'l'akkua, sit», sanou, »oza tulou sie ruskien hal'l'akan-al-iäre». Häi ruadau kui ne käskietäh, menöü, vit'šal išköü kolme kerdua ristaheze. Oza sie hüppiäü ruskien hal'l'akan-al, sanou: »Midä tul'it toruamah»? Häi sanou: »midä sinä maguat t'šiihuod alalleh, huold-et pie äijiä vähiä. Kat'šo toizel vel'l'el mittun'e joukko ruadau, ozad ruatah da huoldu pietäh ainoz, a sinä maguad vai, tapan», sanou. Sanou: »tapad g-ed n'-it'š-elä. Annoinhäi minä rubl'ahizen, kunnebo sem pan'it»? Mužikk-ei targie sanuo. Oza tiedäü, što hänel ie-ule rubl'ahistu jo, sentähhäi häi naprih küzümüäh, kunne pan'i. »Ku sanonnet pravvan, kuz-on rubl'ahin'e», sanou, »sid vie elät», sanou, »bohattannu, a gu et sanonne, sid ilmazen iän nengga elätü keühännü da gor'annu». Häi ku sanoubin sen oluziidah müö - Oza sanou: »min- annan sumkam». Sanou: »midä minä sumkal ruan, tühjäl sumkal»? Häi sumkang ku sie otti, ülen hüvä sumk-on, ong kuldastu jurostu, on hobjastu jurostu, on vaskistu jurostu, kaikkie luaduu juruo on. Häi tuou sen sumkan mužikal-luo, sanou: »rozoris sumka»! Sumka rozorih, miehet hüpätäh, kaksi miestü, ruvetah lüömäh t'et'erdämäh mužikkua. Oza sanoubin: »perestan' sumka»! mužikat sumkah-i mennäh. Oza sanou: »k-ei tulle bohat-tu vel'l'i istumah, kut'šu, tüönä akku toizeh taloih löühkämäh, anna pakit't'šou sumkua».

Häi ku kod'ih menöü, vuarah-i panou sumkan. Se läpettäü nogizil sein'il, ülen on hüvä katt'šuo. Mužikku sanou akal: »Mene nügöi kut'šu katt'šomah tädä sumkua»! Dai akku se menöü bohattah vell'eh, sanou^: »nügöi toi ukko sumkan, läpettäü ku tiähti vai. Meijän sein'il n'-olla ei pidäz mostu sumkua, k-ol'is teijän sein'il». Bohattu vel'l'i sanou: »tulem minä istumah da katt'šomah sidä sumkua, toinah »andaubin sumkan». Häi sanou: »andau, minä potakoit'šen». Dai tulou bohattu vel'l'i keühäh vell'eh, sanou: »tol'k-on sumku! Teijän sein'il ei nenggostu sumkua n'i pidäs, k-ol'is hod nengga meijän sein'il.» Sanou: »anna vel'l'i minul kod'ih tämä sumku, ozutan armahal akal sumkua». Sanou: »en tiijä» - vie eboidu panou näid, ei sidä järgieh anna. Andau sumkan, sanou^: »nügöi kod'ih ku menet», sanou, »süögiä, juogua, salbavukkua kammariloih, sano: 'rozoris sumka', sit sumka rozorih». Häi muga-i ruadau. Menöü kod'ih, akalleh sanou: »kat'šoz mittuon sumkan sain». Süvväh, juvvah, salbavutah kammariloih, sanou: »Rozoris sumka»! Sumka ku rozorih, kaksi miestü hüppiäü sumkas sie, davai heidü lüömäh möükitt'šemäh. Ülen äijäl lüvväh. Kir'ruttih kazakkoi: »Menggiä kutt'šukkua toizes talois, anna tulou sumkua ottamah iäre». Kazakad mennäh, juostah. »Läkkä vel'l'i otat sumkan iäre! Sumkaz mužikat tuldih, lüvväh ižändiä d-emändiä, onnakko tapetah». Mužikku sanou: »en lähte. Rubl'ahizen tuonnetto, äski lähten». Mendih kazakat kod'ih, küzüü: »tuloug-ottamah»? Sanotah: »rubl'ahizen g-andanned, äski tulou, muiten ei tule». Häi sanou: »panggua kaikkie luaduu eluo, min voinnoh hebo vediä, anna süöü, tulgah vai sumkan ottakkah»! Kazakat pannah kaikkie luaduu eluo hänelleh. Mennäh sinne keühäh vel'l'eh, sarai ajetah, regi pur'retah, sanotah: »Läkkä vel'l'i otat sumkan, ülen äijäl pieksetäh lüvväh»! Sanou: »en lähte, kun'-ei rubl'ahist-andanne». Hüö tullah sinne järilleh. Küzüü: »tuloug-ottamah»? sanotah: »ei tule, kun'-ed rubl'ahist-andanne» Sanou^: »panggua kahtel hevol regi, anna süöu t'šiihuou, tulgah vai sumkan ottakkah iäre»! Pannah kahtel hevol regi, odva vai hevod veitäh, ajetah sinne, reit pur'retah, sanotah: »läkkä otat sumkan iäre, mäzrälhäi riehkitäh kai»! Elot priimiü, a sanou: »kun'-ei rubl'ahist-andanne, en lähte». Mennäh kod'ih. Ižändü küzüü: »tulou^go»? sanou: »ei tule», sanou, »kun'-ed rubl'ahist- andanne». Sanou: »panggua kolmel hevol regi, viegiä, anna t'šiihuou süöü, tulgah vai sumkua ottamah»! Pannah kazakat kolmel hevol reit, hebozil kai nenäd muah koskeh viändiä. ajetah pihah sih, pur'retah purgupaikal, sanotah: nügöi lähtet taki sumkua ottamah»? - »En lähte», sanou, »tuogua mi tah, kun'-etto rubl'ahist-andanne». Mennäh järilleh kod'ih ne elon tuojat. Küzüü ižändü: »tulougo»? Sanotah: »ei-tule, kun'-ed rubl'ahist-andanne». Sanou: »nügöi olet kaupois»! Häi kazakoil n'euvou: »menggiä tanhuoh, harjupat't'šahan tüvez om muah kaivettu haudu, sie on raudupuan südämez rauduvakkane, rauduvakkazen südämez on vaskin'e vakkan'e, vaskizen vakkazen südämez on hobjan'e vakkan'e, hobjazen vakkazen südämez ong kuldan'e vakkan'e, sie on rubl'ahin'e, viegiä, ottakkah»! Kazakat kiirehüzis päivii mennäh, kaivaldetah -da muga-i kannetah, padalohiškong-ker kannetah, e-ule jou^duo n'i sidä lükkiämäh. Mužikku ku sai ne vakkazet kädeh, kat't'šou, onggo rubl'ahine sie vakkazis, pan'i ruokkoh, sanou: »Nügöi lähtem. Häi lähti sinne. Uksil seizattih, sanou: »perestan' sumka»! Mužikat sumkah-i n'ablahtultih. Dai sumkan ott-iäres se keühü mužikku. Alletah eliä. Keühü vel'l'i hüödüi endizelleh, d'enggua puutui dai eluo puutui külläl. Häi parembakse men'i jo sidä bohattua vel'l'ie, ker'ran rubl'ahizen sai.

Sinilind
Viestit: 33
Liittyi: 23 08 2017, 10:25

Re: Salmin murrehtu

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Äijängo jiäy käzin kohendettavua OCR-tunnustuksen jälgeh?

Eräs mieli foneettizien merkilöin riičindäh näh: Tekstas on nygöi η -> ng, ga sen periä rodieu moizii kummakkahii, hairehehvedäjii muodoloi kui ”nengga”, ”d'enggua”, kudamat ozutahes gu pidäs iändiä /neηgga, d'eηggua/. Ongo tehniellisty syydy mindäh ei vois säilyttiä gretsien eeta-kirjaindu?

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Salmin murrehtu

Viesti Kirjuttai mp »

Rajan tagua lyhyt vastavus.
- aijembi školakniigoi skanniruijes liitin kirillizen kirjaimen kuvah latinalazen gliifan, sendäh ng:n paikal voinnus kirjuttua η
- olis olluh čoma muundua Leskizen tarkehkirjutus kanzoinvälizen foneettizen kirjaimikon mugahizekse tekstakse, a minun piätarkoitukseh, verdailuh niškoi yhtenjytyi pädöy mittuzes kirjaimikospäi otan kirjaimien nimet. Täh toissijazh luvenduversieh yhtenjyttyöh voinnus ottua ng:n azemes hos n - kui tavallizis karjalankielizis kirjois, se toinah olis η:gi parembi?

BUTTON_POST_REPLY