Suistamon murrehtu
Työnnetty: 10 12 2017, 17:37
Tämägi näyteh on Eino Leskizen "Karjalan kielen näytteitä II" kirjaspäi. Olen pannuh suuret kirjaimet virkehen alguh da pyhkinyh piduhuttu ozuttajii merkilöi. Yksi eričys on "muoa", kudamas "oa" tarkoittau vokalii a:n da o:n puolivälis.
Keizarin mut't'šo
Oli ennen-vanhas generuoala. Keizari tüöndää muoailmah viizahutta et't'šimäh, vielgö löüdüü keizarie viizahembua muoailmas. Gen'eruoala lähtöö et't'šimäh, löüdää ühen n'eidin talos. Vieraz-mänöö n'eid'in-luo. N'eid'i ottaa vastah hänet. No, küzüu »Midä kuuluu vierahal»? Sanoo. »Oh, kod'ie korvatointa, ikkunua silmätöindä». Gen'eruoala hörkistää kun-ei ole keizarie viizahembuoa muoailmas daj küzüü: missä tämän talon rahvahad-ollah»? N'eid'i sanoo: »Izä on ielleh järilleh kävelemäs»! »Endäz-äidi»? »Äidi ong-küläl velguoa andamas. »Mizbä vel'l'i on»? »Vel'l'i vähäl äijieä suoamas». Häin ei t'iijä, midä tämä tarkottaa. Kat't'šoo generuoala, että ong-keizarie viizahembuoa muailmas. Häin sanoo: »Ole hüvä n'eid'izen', anna juomizvettä»! N'eid'i küzüü: »pidäägö tejl alustuksis vai piälüstüksis»? Häin arveloo: »Midä mie vastuan-täh»? Kuitengi sanoo: »alustukses»! Vuassuoa annettih juuva. Kun-olis sanottu: »piälüstüksis», olis hänel annettu suloida. Alustuksis vuassua annettih, huonombua. Häim-püüdää ruoguoa: »Olis hüvä n'eid'in'. Andas süüvä». N'eid'i küzüü: "Pidäägö teil ližennüksis vai puolennuksis»? Häin arveloo, n'urahtaa: »ližennüksis»! D'ai häing-kanammunat kejttää, luoadii maidoh. Kun ois sanottu »puolennuksis», oliz-maho tapettu.
Gen'eruoala lähtöö kod'ih. Mänöö keizarin-luo. Sanoo minggälaizen n'eid'in löüzi muoailmas: »On-siel viel viizaz ihmine». Keizari suuttu. Ei ois pidän-olla händä viizahembuoa. Häin-tembau podjeühkan, sanoo: »Mäne n'eidin-luo tagazin ja sano, että täs palaz luoad'ii kai vihindävoattiet». Häim-mänöö tagazin ja sanoo: »Keizari laitto tervehüzie, jos ei voi suoaha täs palazez vihindävuoatteida, n'ii pieällä pois». N'eid'i oli kezrieämäs. Häin hüvin vähä katkai värt't'inäz n'enähistä ja sanoo: »Tämä vie keizaril ja hüvim-pal'l'o tervehüzie. Jos häin voibi luoad'ie täs palazes kanggazbrujat, n'ii sitte mie luoajin hänellä vihindävuoattiet», No, keizari siksi mürdü ja suuttu. Sanoo: »N'eid'i tuodava tänne paikal». Häin tuli suuttunuoks, ku mäni keizarie viizahemmaks.
Hüö m'ändih ühteh. Morziimeks otti. Sano: »Joz-midä luoaduo keskustat, silloin tuloo ero». Hüö ku svuoad'ba pietäh' hänel ong-keühä d'ieäd'ö. Keühäl d'ieäd'öl on t'iineh hevon'e. Üöllä pannah rikkahan hevon'e ühteh aidah keühäng-ker. Rikkahan hevon'e on ruuna. Männäh uoamul: kiistetäh, kiistetäh. Rikaz-omistas sidä varzuoa: »Miun hevozelluo kuin oli, mie otanggi sen». No, se mut't'šo tuli hüvin-surulliseks ja harmilliseks, ku hänen d'iäd'üö petettih. Päiväl männäh puistoh gul'aimah keizarim-poiga da morziin. Häim-mänöö, tammeng-käbülöi ottaa, panoo pedäjää-juurel. Pedäjäng-käbüzed ottaa, tammeng-juurel panoo. Keizari sanoo: »midäbä sie ruat, eihän milloinggi tammi kazva pedäjäng-käbüö eigä pedäjä tammeng-käbüö». Mut't'šo sanoo: »Oo, sulho kal'l'is, eihän-n'i milloin-ruunahevon'e varzuoa suoa ja tamma varzatta jieä». Keizari tuloo suuttunuoks: »johan-sie tulid minuo viizahemmaksI. Nüd meil ero ja paikal. Morziin vastaa: »Paikal ja paikal». Keizari sanoo: »Midä nieäd-mejäng-kois pa'rasta kappalehta, ne ota erottuo».
No, ku ruvettih lähtemäh, häim-murdi sulhazen jelegäh. No, keizari kat't'šo, minne hüö männäh. N'eid'i sanoi: »Johan-sie m'iut pois laitoit». Keizari sanoo: »Miksbä mie olen jelegäs, ku tüö poiz lähittä»? Mut't'šo: »Etkö sie sanonut», küzüi, »että ota, midä nähnet parasta mejäng-kois, vie keral. Ei teijäng-kois löüdü'nüd-n'iin armasta, kal'l'ista kappalehta kuin sie». Keizari kieännäldi hevozen tagazin ja ajo kod'ih. Sano: »meil ei tule igäpäivän eruo, koska sie olid viizahembi minuo eigä ole omuoa armahembuoa eigä kulduoa kaunehembuoa».