Suistamon murrehtu

Tiä šeikuijah karjalan kielen kielikyzymyksii: kielioppii, sanastuo i m.i.

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Suistamon murrehtu

Viesti Kirjuttai mp »

Tämägi näyteh on Eino Leskizen "Karjalan kielen näytteitä II" kirjaspäi. Olen pannuh suuret kirjaimet virkehen alguh da pyhkinyh piduhuttu ozuttajii merkilöi. Yksi eričys on "muoa", kudamas "oa" tarkoittau vokalii a:n da o:n puolivälis.
Keizarin mut't'šo

Oli ennen-vanhas generuoala. Keizari tüöndää muoailmah viizahutta et't'šimäh, vielgö löüdüü keizarie viizahembua muoailmas. Gen'eruoala lähtöö et't'šimäh, löüdää ühen n'eidin talos. Vieraz-mänöö n'eid'in-luo. N'eid'i ottaa vastah hänet. No, küzüu »Midä kuuluu vierahal»? Sanoo. »Oh, kod'ie korvatointa, ikkunua silmätöindä». Gen'eruoala hörkistää kun-ei ole keizarie viizahembuoa muoailmas daj küzüü: missä tämän talon rahvahad-ollah»? N'eid'i sanoo: »Izä on ielleh järilleh kävelemäs»! »Endäz-äidi»? »Äidi ong-küläl velguoa andamas. »Mizbä vel'l'i on»? »Vel'l'i vähäl äijieä suoamas». Häin ei t'iijä, midä tämä tarkottaa. Kat't'šoo generuoala, että ong-keizarie viizahembuoa muailmas. Häin sanoo: »Ole hüvä n'eid'izen', anna juomizvettä»! N'eid'i küzüü: »pidäägö tejl alustuksis vai piälüstüksis»? Häin arveloo: »Midä mie vastuan-täh»? Kuitengi sanoo: »alustukses»! Vuassuoa annettih juuva. Kun-olis sanottu: »piälüstüksis», olis hänel annettu suloida. Alustuksis vuassua annettih, huonombua. Häim-püüdää ruoguoa: »Olis hüvä n'eid'in'. Andas süüvä». N'eid'i küzüü: "Pidäägö teil ližennüksis vai puolennuksis»? Häin arveloo, n'urahtaa: »ližennüksis»! D'ai häing-kanammunat kejttää, luoadii maidoh. Kun ois sanottu »puolennuksis», oliz-maho tapettu.

Gen'eruoala lähtöö kod'ih. Mänöö keizarin-luo. Sanoo minggälaizen n'eid'in löüzi muoailmas: »On-siel viel viizaz ihmine». Keizari suuttu. Ei ois pidän-olla händä viizahembuoa. Häin-tembau podjeühkan, sanoo: »Mäne n'eidin-luo tagazin ja sano, että täs palaz luoad'ii kai vihindävoattiet». Häim-mänöö tagazin ja sanoo: »Keizari laitto tervehüzie, jos ei voi suoaha täs palazez vihindävuoatteida, n'ii pieällä pois». N'eid'i oli kezrieämäs. Häin hüvin vähä katkai värt't'inäz n'enähistä ja sanoo: »Tämä vie keizaril ja hüvim-pal'l'o tervehüzie. Jos häin voibi luoad'ie täs palazes kanggazbrujat, n'ii sitte mie luoajin hänellä vihindävuoattiet», No, keizari siksi mürdü ja suuttu. Sanoo: »N'eid'i tuodava tänne paikal». Häin tuli suuttunuoks, ku mäni keizarie viizahemmaks.

Hüö m'ändih ühteh. Morziimeks otti. Sano: »Joz-midä luoaduo keskustat, silloin tuloo ero». Hüö ku svuoad'ba pietäh' hänel ong-keühä d'ieäd'ö. Keühäl d'ieäd'öl on t'iineh hevon'e. Üöllä pannah rikkahan hevon'e ühteh aidah keühäng-ker. Rikkahan hevon'e on ruuna. Männäh uoamul: kiistetäh, kiistetäh. Rikaz-omistas sidä varzuoa: »Miun hevozelluo kuin oli, mie otanggi sen». No, se mut't'šo tuli hüvin-surulliseks ja harmilliseks, ku hänen d'iäd'üö petettih. Päiväl männäh puistoh gul'aimah keizarim-poiga da morziin. Häim-mänöö, tammeng-käbülöi ottaa, panoo pedäjää-juurel. Pedäjäng-käbüzed ottaa, tammeng-juurel panoo. Keizari sanoo: »midäbä sie ruat, eihän milloinggi tammi kazva pedäjäng-käbüö eigä pedäjä tammeng-käbüö». Mut't'šo sanoo: »Oo, sulho kal'l'is, eihän-n'i milloin-ruunahevon'e varzuoa suoa ja tamma varzatta jieä». Keizari tuloo suuttunuoks: »johan-sie tulid minuo viizahemmaksI. Nüd meil ero ja paikal. Morziin vastaa: »Paikal ja paikal». Keizari sanoo: »Midä nieäd-mejäng-kois pa'rasta kappalehta, ne ota erottuo».

No, ku ruvettih lähtemäh, häim-murdi sulhazen jelegäh. No, keizari kat't'šo, minne hüö männäh. N'eid'i sanoi: »Johan-sie m'iut pois laitoit». Keizari sanoo: »Miksbä mie olen jelegäs, ku tüö poiz lähittä»? Mut't'šo: »Etkö sie sanonut», küzüi, »että ota, midä nähnet parasta mejäng-kois, vie keral. Ei teijäng-kois löüdü'nüd-n'iin armasta, kal'l'ista kappalehta kuin sie». Keizari kieännäldi hevozen tagazin ja ajo kod'ih. Sano: »meil ei tule igäpäivän eruo, koska sie olid viizahembi minuo eigä ole omuoa armahembuoa eigä kulduoa kaunehembuoa».

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Suistamon murrehtu

Viesti Kirjuttai mp »

Vie vähäzen ruandutehniekas, kui on roinnuh piälolii tekstu. Alguperäine skanniiruičendu kuvannu tekstan allus:

Kuva

Opastamatoi skanneri lugou tekstan "olimnqzwvanmgefimogla." - juaššiekas on yksi kirjain - ekruanan huras reunas kirjaimen nimi da juaššiekan koordinuatat:

Kuva


Sen jälgeh ku tesseract ocr-ohjelmua on opastettu kolmen sivun verran kirjain kirjaimel, se luadiu kuvas tämän nägözen tekstan:
oli ennenˇ-vanhas gen'eru˚âla' keîzari tüö^ndää mu˚â(ilmah r'Uiiza.
hutta et't'šimaah, viêlgö löü^düü keîzariê viizahembu˚â mu˚â(ilmas.
gen'eru˚âla lähtöö et't'šimäh, löü^dää ühen n'eîd'in talˇos. Uiêraz-mänöö
n'eîd'inˇ-luô. n'eî(l'i ottaa vastah hänet. no, küzüü: »midä kuuluu viêrahal»?
sanö: »oh, kod'iê korvatoînda, ikkunu˚â silmätöîndä». gen'eru˚âla hörkˇ.
kistää, kun-eî ole keîzariê viizahembu˚â mu˚â(ilmas, daî küzää:
kudamas käzin kohendamal rodieu tämän nägöine
oli ennenˇ-vanhas gen'eru˚âla' keîzari tüö^ndää mu˚â(ilmah viizahutta
et't'šimäh, viêlgö löü^düü keîzariê viizahembu˚â mu˚â(ilmas.
gen'eru˚âla lähtöö et't'šimäh, löü^dää ühen n'eîd'in talˇos. Viêraz-mänöö
n'eîd'inˇ-luô. n'eîd'i ottaa vastah hänet. no, küzüü: »midä kuuluu viêrahal»?
sanoo: »oh, kod'iê korvatoînda, ikkunu˚â silmätöîndä». gen'eru˚âla
hörkˇkistää, kun-eî ole keîzariê viizahembu˚â mu˚â(ilmas, daî küzüü:
Hos tämä ei ole ihan samannägösty alguperäzen tekstukuvanke, vastavus on lähes yksi yhteh. Nenga äijiä informatsiedu ei ole menetetty da tädä voi käyttiä konehellizeh verdailuh. Ristikanzale lugiettavakse foneettizii tarkenduksii voi vähendiä da kirjuttua suuret kirjaimet virkehien alguh. Suuren vuitin täs čiistindäs luadiu skriptu
sed 's/â/a/g' $1 | sed 's/ê/e/g' | sed 's/î/i/g' | sed 's/ô/o/g' | sed 's/û/u/g' | sed 's/ä^/ä/g' | sed 's/ö^/ö/g' | sed 's/ü^/ü/g' | sed 's/ö^/ö/g' | sed 's/ˇ//g' > $2

Ozutahes ku suuri vuitti skanniruičendan vaigevuksis johtutah kursiivan käytös. Nenga erähien kirjaimien yläoza tulou toizen kirjaimen alovehele eigo ohjelmal ole älyy sidä eroittua. Sežo m on vaigei, ku se on levei da yläozas viivu on hendoine. Sendäh ohjelmu, opastukses huolemattah,puaksuh jagau sen kahtekse libo kolmekse kirjaimekse. Puaksuh sežo jiävihes vaigevus eroittua pitky a, ä da pitky ä (kui i sama vaigevus o:n da u:n ker). A huolemattah nämis vajavuksis opastettu skanniruičendu muuttaa "mahtottoman" ruavon kudakui tirpettäväkse ruavokse - kohendusluvun aijannu kergiey ajatella tekstan merkičystygi.

BUTTON_POST_REPLY