Imbilahten murrehtu

Tiä šeikuijah karjalan kielen kielikyzymyksii: kielioppii, sanastuo i m.i.

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Imbilahten murrehtu

Viesti Kirjuttai mp »

Täs palaine Impilahten murrehtu, otettu Eino Leskizen kirjaspäi Karjalan kielen näytteitä II, SKS 1934, ss. 92-96

Kuva

Skanniruičin tekstan nenga da luvendan helpottamizekse otin iäre foneettizii tarkenduksii. Nevvokas impi.
Imbilahti
zuakkun


Ol'i ennem-mualar'i' hänell-ol'i ülen hüvä mutšoi. A siit kaupun'n'iz ruvettih kir'ikküö srojimah. Siel pietäh kogovustu suurembad herrad, ken ottaiz luad'ie urakol (podruadal) kuvat kir'ikköh' i se mualar'i suabi tied'iä: on moine i moine kogovus sie. Mualar'i sanoo akal: »Voiz mennä kogovukseh da ottua kuvad luad'ie. A otat tak luad'ie a ed voine luad'ie luavum-vastah, moized zak'onad luajitah, vie pidää itšespäi maksua». Akku sanoo: »elä duuži n'i midä, men-ota, pane huôl'i jumalah»! Da-i ukko kogovukseh huondeksel lähtöö, ottaa sie luajittavaks kakstostu kuvua, pidää tulla ne apostol'ien nägözed. Sih da-i sih päiväh mennes pidäz olla valmehed, sit tullah ottamah ku roih miärüpäivü.

No eihäi midä, ku ottua puutui, n'i pid'ää zavod'ie luad'ie. Luad'ii kuun, luad'ii toizen da miärüpäivü lähen'i, jo on h'uomei. Ukol hädä käiz, e-ole kuvua ku kaheksan, a kakstostukümmem pidäz. Süvväh akang ker m'urginua huondek'sel tänäpäi - huomei ku tuldaz huondeksel ottamah. - Akal san'oo: »Üllütid net'tš-ih kauppah, kuibo nüd, kai hüvüz menöö meil, tagamaksuu jouduned maksamah, kuvad g-ei valmistuttu». Akku sanoo: »ohoo, vähäh oled hädävünnüh, elävü n'euvvom pidää vie huomenes-sai' nüd». Sanoo, »ku süöd, sid mene küläh, elä tule enneng kodih ku üöl ühentostu aigah». (Huondeksel tullah ottamah kuvii jo aigazeh. Sem-päivän služban aijjakse jo viijjäh kir'ikköh.)

Da-i ukko lähtöö, akku duumii lähteh'üü kui hüvä kui parembi. Da-i akku ottaa n'el'l'i viiskopeikkahistu kaksi griunua - korman'ih. A se on huomei sroitšam päivü, se pruazn'iekku' šuoreit'tšoo, panoo parahat sovat piäl da-i lähtöö häi kaupun'n'il. Menöö enzimäzeh puuod'ih, kuz-ong koffii da sogur'ii da tšuajud da kai moized juonduvärkid. Sanoo: »pruazn'iekku tuloo. Pidäz olla sidä, pidäz olla tädä. A e-ole n'i midä, eig-ole jenggua kui viis kopeikkua». Sanotah: »Oo, nenggone imehn'ine, vähääh oled hädävünnüh». Puod'ilas sanoo: »Üöks ku luvanned laskie, ota hod ming kandua jaksad». »Tule illal seit'tšemen aigah»! Sogur'id ottaa, koffid ottaa, kringgel'id ottaa da-i lähtöö.

Menöö toizeh puod'ih viel. Puod'ilas tuaste küzüü: »Midä pannah ku pruazn'iekku tuloss-on»? Pane m'idä panet, sanoo, »vai jenggua e-ole ku viizi kopeik'kua. »Vie polone», sanoo, »miehel men'in, vie muast'er'imužikal moizel, vai ei roih suun süvvä, käim-pid'iä' nüdgi». Sanoo,» Pruazn'iekku tuloo, min sai, sen joi, e-ole n'i mil n'i midä ostua. Kabakkoim pönggil ku akaks jouvvut ka mostu elost-eläd» - Puod'ilas sanoo: »elä n'i rubie nenggone imehn'ine ühem mužikam varah, üökse ku laskened', roih praviezii' hevol tuon». »No hüvä on, tule da tuo, tule kaheksan aigah illal»!

Duumait'tšoo: »nügöi hüvä, muudu kaikkie. Ka vie pidää i l'ihakauppah käüvvä». Tuaste ku puod'ih menöö, puod'ilas küzüü kui nügöi, ka muga-i enne küzüttih. »L'ihua piellüh a jenggua e-ole kui viizi kopeikkua» (jo ong kolmaz viizikopeikkahine)' »Ohoo», sanoo, »nenggone nuor'i da vodroi akku, kai l'ihannu». »L'ihann-oled vel'l'i, g-ed bokkua kattilah vuole». Sanoo: »lubua üökse, on huomei padah panna midä»! »Tule üheksän aigah, en voi aijjombi kut'tšuo, parahikse verod valmistan». »Tulen tuom puolen lehmiä».

No lähtöö iärez, duumait'tšoo: »Läht'iego kod'ih l'ibo vie käüvvä ühteh puod'ih, vie oliz viizi kopeikkua jenggua». Duum'ait'tši: »votas käum-viel viinupuod'ih». Menöö sih: »ka», sanotah puojiz: »Jo tak lähid ukol viinan ostoh, vod-on akku, ostaa ukkozel pruazn'iekaksi viinad». »Ostan vel'l'i ostan, kustu joroil viinakse. Ainoz juobi, selviä päiviä ei näi. Nügöigi läht'i, siel-on, en t'iijjä miz-on. Nügöigi huomei otti kuvad luad'ie kir'ikköh da eigo voinuh valmistua. Juvvez eihäi ruajettu pie. Huomei tullah vastah ottamah. Kuvad ei olla valmehed, eigo itše koiz-ole. D'uumaitšin, hot parembii juomii midä oizin ostannuh da pot'tšivainuh vastah ottajil, eig- olis se hod ažeidu kohendannuh». »Se kohendaa, se kohendaa», kabaššiekku sanoo. »Vai-on jenggua vähät'tšäne, om-vai viizi kopeikkua, vai ku k'uvieng kauppu se hüvim meniz sid jällez maksazin, ku vierinetto vellaks». Vierimmö, vierimmö»! Itše tuloo kabaššiekku stolan tagua iär, algaa akkua taputella: »Maksat kai järgieh, läkkä vai minung-ker tšulanah». »En-en-en nügöi läh, vai kod'ih ku üöks tullet ka tule. Tule vai sit kümmenen aigah da tuo juomat tullez»! Da-i itše iär lähtöö da kod'ih menöö'

Algaa veroloi varustua, siit kun'i härttšiäd, vehnäzii pastad da piiraid'u luajid da sid jo-i ildu tul'i' jo seit'tšemen lähenöö, kuuloo, ga jo-i veriädü plokutetah. Menöö avuamah: ga jo-i tul'i se enzimäne puod'ilaz. Pert't'ih ku tullah sid' jällekkäh. Emändü ravahtaa koffii keittämäh. Sanoo puod'ilaz: »olgah, olgah koffid»! »Ei olgah, enzi'n juommo süömmö, sid äski hüvät päivät piemmö». Süüvväh juuvvah, akku hil'l'ah jouvvuttaa koffii, anna aigu meniz, toizen tulend-aigu lähen'iz. Süömäss-ollah parahuolleh, jo-i veriädü plokutetah. Mužikku pöl'l'ästüü, »A voi voi», sanoo, »kembo tuloo»? »Se tuloo», akku sanoo. minun ukko. Ei paha luvannuh tän-ildan tulla, a jo-i tul'i». sanoo: »Ga elä hädävü. Tual-om pätšin tagua apostoling kuvad meil kuivamaz. Heitäldä sovad iär, seizatu rinnal, ukko ku tuloo humalaz, ei n'i milleh ole». Da-i mužikku alast'i jaksait'tšoo da menöö da kaheksan on jo kuvua ... üheksänd'ekse seizattuu sih rinnal. Da-i sid akku ravahtait'tšoo avuamah.

Men'i avuamah, katšo toine puod'ilaz hevon regi tavarua keral, siid-on jauhod, sid-on suuriimad, kai midä tarvitah taloiz. Elod-aittah kannetah, hevon järilleh tüöndää da itše pert't'ih d'a veräi kiin'i. Hüö ku pert't'ih mennäh' tuaste juomah süömäh ruvetah. Eigo keritä juuvva, eigo süüvvä kui tavaroin vuibižaijjez aigua men'i, tuaste veriädü plokuttaa. Mužikku sanoo: »A voi voi, ken tulloo».? Akku sanoo: Ukkohai se tuloo, vai se on», sanoo. »Perimäne paha», sanoo. »Humalaz, tappaa meijjäd mollembad». Mužikku hädävüü, ei tiijjä minne mennä. Akku sanoo: »Elä h'äd'ävü. Heitäldä sovat piäl iär da seizatu. Netäz om pätšin tagua kuvat kuivamaz. Niijjen rinnal, humalas ku tuloo, n'i ei n'i huohmua»! Mužikku sovad viskai iär d'a men'i sinne. Kat'tšoo, ga: »tiä seizoo jo toine», no ei tarreta hüögi toine toizel n'i hitškahtaijja n'i mid'ä.

Akku sil-aigua veriädü avuamah menöö. Netäz veriän tagua l'ihakaupam-miez. Avuab veriän. Ga hebo pihaz, puoli lehmiä reiz. Nostetah aittah, sanoo: »viel-on sie sigua pala, lehmän l'iha tän-ildan ei kergie jouduo a sijan l'ihaz vie suabi žarkoin». Sid mennäh pert't'ih ku l'ihad ne aittah suahah da hebo iär tüötäh. Da veriä zatšokkah. Pert't'ih mennäh. Tuaste ei kerritä n'i süüvvä n'i juuvva ku veriädü plok'utetah. Muzikku hädävüü: »ken nügöi tulloo»? Akku sanoo: Ukko rašku tuloo sie humalaz, ei paha n'i tulla luvannuh, vai tul'i näid. Tul'i ga tulgah, midä se nägöö, humalsiga. Jaksai iär da mene pätšing koloh, seizatu rivih vai sinne kuvieng ker, sid n'i huohmua ei».

Akku veriäd-avuamah lähtöö. Menöö avuamah: jo-i tuloo se kabaššiekku, silgi kogonane kannalmuz hüviä juomua' pert't'iih tullah, pannah stolal, pidäz vie koitella, miittuod ollah' mužikku sanoo: »süömmö da juommo muudu, a nämii juomii emmo koske, ilmai minä ielleh humaldun» - jo on vesseläzez endistä-jälgie tullez. Akku pagizutteloo da viivüüttelöö aigua da sanoo: »Panemmo täz vie rüüppüzed itšel, lopuškat panemmo ruok'koh kuvien vastahottajil». A šidä mužikk-ei huohmua, kui piispu tuloo vastah ottamah, eihäi täl rüüppülöi pie, eihäi piispu rüüppülöi ota. Tolkuijjah, jo-i. veriädü plok'uttaa, se vie muga sübiezeh plokuttaa. Mužikku sanoo: »A voi voi, kembo nüt tuloo»? Akku sanoo: »Ukko tuloo, a ei luvannuh tulla enne kui huomneksel kuvii andamah, nügöi on humalaz». »Kunne minä suan nügöi»? Akku sanoo: »Vähä häd'iä l'ibo n'i ühtü. Jaksai iär da mene vai kodvazeks seizatu net'tših kuvien rinnal pätšin tuakse»! Mužikku sanoo: »a miksebo jaksaijja, seizatun nengga»' »Ei, ei, muga, kuvad on alastomakse mualattu, muga i sinun pid'ää olla alast'i»! Mužikku sovat suomaldaa da-i seizattuu rinnal, menöö sinne d'a kat'tšoo: Tiä on jo kolme muidu, minä n'el'l'ändekse. Akku sanoo enne lähendiä vie mužikal: »kodvazen seizod; ukko ilmaigi jo humalas tuloo, vähäzeng-gu ližiä annan da-i muate kuaduu» Muzikku hüvil miel'il menöö - sit piästäh hüvii päivii pidämäh.

Akku menöö ukol veriädü avuamah. Ukol sie tolkuit'tšoo veriän avates: »Nügöi- malta mat't'i mieldü, aẑied-on hüvim-meneilleh, ku minä süötän juotan da muate käsken, elä rubie, koittele sis-sai ehki ägrüileht'iä kun'i tullah kuvii vastah ottamah» Pert't'ih ku t'ullah, ka süöttää juottaa, ukko räikkää tuikkaa, e-ole n'i mid hüväd. Akku muan'itteloo: »rubie muate da hüvä jällel». A ukko sanoo: »sinul ong käünüh tänne kedä tahto»' A akku sanoo: »ei n'i ked-ole» - A ihan selvikkäne mužikkane se ukko, že vai ažiem peitoks muga duumaijjah. Sit sidä medel'ii pietäh, mužikoil tukkii piäz ei kuulu en'iä, muga varatah: »Mi täz roih nügöi?»

Sid'ä rähüö kesti sis-sai jo kuului: kulguzis pihah ajettih. Ukko vastah menöö d'a piispu da padriarkku tuld'ih kuvii vastah ottamah. Hebo kiin'i sivald'etah, mužikku hein'iä ed'eh panoo, itše pert't'ih. Tullah pert'tih d'a-i kuvii kat'tšomah mennäh. Piispu sanoo: »Kuvad' on hüväd, hüväd. Vai nämä kaheksan on ülen hüviä a nämil n'ell'äl viimizel on hävittömäd ülen suured». Mužikku sanoo: nämis terväh piäzemmö. Tuo akku kirvez, leikkuamm-iär! Miez mi sanuo kergiebi, akku kirvehen tuobi d'a mužikku ku rubieu menemäh kuvih päi, ne n'el'l'i kuvua pagoh, üksi iel, toine jällez, da-i kolmaz da n'elläs kui bulkad lennettih. Piispu tartui mužikal kirveheh: »el-el-elä, ilmai kai paitah iär! hüväd old'ih negi kuvad, ei piellüh zavod'ie leikkuo. Ann- ois kai puututtu täüzi tšottu se kir'ikköh». Mužikku sanoo: »Teijjän se ol'i süü». »Meijjäm meijjäm», piispu sanoo. »Jenggat täüvvet pidää maksua mužikal nügöi». Muẑikal jenggazed' maksetah d'a kuvad' iär otetah d'a matkah mennäh. A mužikal mualar'il puutui kuviz jenggad' d'a sit katšo jauhod', l'ihad da praviezid ne kai piäl. Sid' jäi n'elläm mužikan sovad, tuld'ih ku sualistu suamah, lähettih ku perzien nuolluod. [»A eig-olluh akku se muidroi»?]

Sid' ukko d'a akku piettih prival'noid', Vie-i minä ugod'in sih. Sentähhäi nügöi vie röpötän täz, annettih mostu hüviä - i tänäipiäm vie hüvin eletäh n'iijjen eloloim piäm periä.

BUTTON_POST_REPLY