Vetty eri olomuodolois

Tiä šeikuijah karjalan kielen kielikyzymyksii: kielioppii, sanastuo i m.i.

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Vetty eri olomuodolois

Viesti Kirjuttai mp »

Vetty eri olomuodolois

Toizet meis ollah kuivembat, toizet märrembäh, yhtelläh olemmo enimyölleh vetty. Siäs paistesgi puaksuh on kyzymys ilmah sevoittunuos vies. Opin selgendiä sidä sanastuo. Sanakirjoih ei voi luottua, rahvas paistah midä puuttuu, toinah ičegi hairuon nämmis sellityksis. Linnalazele vezi on läbinägyjäs butilkas ostettavua nestetty, a luonnos eläjäle rahvahale vien olomuodoloil on olluh käytändölline merkičys, sendäh niilöil on omat sanat. Täsgi sanastos tiettäväine on aijallistu da paikallistu vaihteluu. Opin selgendiä terminöi, hos omah käyttöh.

Argieoloksesgi tunnemmo vien kolme fiziekallistu olomuoduo: guazannu höyry, nestienny vezi da kiindienny jiä. Lämbötilan da painehen mugah olomuodo voi muuttuo guazas nestiekse (g->n), nesties kiindiekse (n->k), kiindies nestiekse (k->n), nesties guazakse (n->g), libo suorahgi guazas kiindiekse (g->k) ruttoh kylmetes, da kiindies guazakse (k->g) ruttoh lämmetes, ezim. sobii kuivattajes päivypastol talvel. Siäilmivölöis nämil muutoksil on omii nimityksii. Opin löydiä nämile luonnonilmivölöile karjalankielizet nimet. Kaččelin tukkuu sanakirjoi da verdailin suomelazien siätiedoilijoin sanastoh. Piävyn nengomah:

g->n (höyry->vezi):
udu; nägyvys 1-10 km
tuman, sumu; nägyvys < 1 km
tihku, čipetys; pizarat suuretah, hil'l'akkazeh pakutah muah
vihmu; suuret vezipizarat ruttozeh pakutah muah
huuru, higi; neste roih pindah; piivonjuojile tuttavu
kaste; muan pinnal kazvilois

g->k (höyry->jiä):
hägär, čiite (suom. kuura, huurre, tykky)
lumi;
rais; lundu kiindiembiä; vai ollougo roindutaba n->k?

n->k (vezi->jiä):
riite; vastevai roinnuh hienoine jiä vien pinnal

ebämiäräine käyttö:
udžve; suom. usva

kiindie aineh, pöly ilmas:
auver, savu

luonnonilmivölöi:
ukonvemmel; vezipizarehii ilmas, tav. 42 gruadussua
halo; jiädy ilmas, tav. 22 gruadussua päiväzen ymbäril

Kohendakkua ku löydänettö hairavoloi libo lizättävii sanoi.

Gagarin

Re: Vetty eri olomuodolois

Viesti Kirjuttai Gagarin »

Mie muissan kui baba pagizi "lumituučkus". (Lunda tuučkuttau ...)

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Vetty eri olomuodolois

Viesti Kirjuttai mp »

Tuučča (lvvis tuučču) da tuuččuandu oldih meilgi tuttavat sanat. Piälolijas luvettelos rajoituin vien olomuvvon muutundan sanoih, ku niilöi äijäl sevoitetah - linnalaine odva eroittau kuudaman päiväzes, hägär jo on tundematoi. Siäsanastosgi tiettäväine olis sellitettäviä. Enämbi en rubie viärittämäh. Ken nellän seinän sydämespäi ei lähte, sen sanasto on erilaine migu mečäs eläjän.

Kirilä

Re: Vetty eri olomuodolois

Viesti Kirjuttai Kirilä »

Luonnonilmivöis voiz duumaija mi on "revontulet". Ollahgo net tulipaččahat, kui Santtu Karhu kirjutti?

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Vetty eri olomuodolois

Viesti Kirjuttai mp »

SU-seuran sanakirjas oli ezimerkilöi. Sen mugah käyttäzin täs yöllizes päiväzentuuleh da magniettukentih liittyjäs ilmivös nimitysty "rebointulet". "Tulipaččahat" da "päivänpaččahat" liittäzin haloloih, kuduat ollah jiähiudalehien heijastuksii da nävytäh päiväl. Puaksumbah net ollah paččahii, ga kezäl näjin Kuopion - Jovensuun välil ylen merkillizen da kirkkahan rengasmaizen halosistieman. Rebointulet eihäi olla paččahii.

BUTTON_POST_REPLY