Kielen elävyttämizes

Tänne paginat kuduat ei synnytä piälolijoih forumoih

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Kielen elävyttämizes

Viesti Kirjuttai mp »

Leanne Hinton:
Language Revitalization: An Overview
kirjas Leanne Hinton (toim.):
The Green Book of Language Revitalization in Practice.
ERIC julguamo, 466 s.
Pagin on sangien kirjan johtandoluvus, kudai minun mieles ylen hyvin vedäy yhteh kielen elävänny pidämizen probliemoi. Sellitän vähä midä ellendin. (Tekstu löydyy eččokonehel)
  • Mindäh kielii pidäs pidiä elävänny.
    Eigo olis parembi andua kuolijan kuolta, ollahhäi nygözet kielet ihan erilazet migu, sanommu kymmene tuhattu vuottu tagaperin? Kai kielet muututah kaiken aigua. Kirjan mugah
    • kielitiedoilijale erilazet kielet ollah materjualua, kuduat avvutetah ellendämäh kielen toimindua
    • kielet kannetah kul'tuurua da filosoufieloi kuduat sellitetäh muailmua, kuduat vietäh edehpäi rahvaha elaigua. Iče liziäzin ku kieli kandau ekolougistu tieduo, kudai on suittunuh tuhanzii vuozii paikal elettyy
    • ristikanzan oigevuot. Ei ole oigein vägevämmän kävellä heikomman piäliči. Hos se ozutahes vägevämbäle voitokkahakse, aijoin aloh se vedäy kaikkien torah kaikkii vastah da kaikile vahingollizekse. Kielioigevuot on nygöi kirjutettu YK:n deklaratsieloih da sobimuksih, Europan Nevvoston sobimuksih.
  • Midä kielii pidäy elävyttiä.
    • Kielii on 7000, valdivoloi 200, valdivoloil on taibumus kannattua valdivonkieldy da painua toizii kielii.
    • Kaikkii vähembistölöi pidäy kunnivoija, a net kielet ollah lujembal pohjal, kudamien kieldy mitah valdivo ylläpidäy. Heikombas azemas ollah pienet kodoperäzet vähembistöt, kudamil ei ole tugijua ei kodimuas eigo ulgomualoil.
    • eihäi rahvahan ole pakko pidiä omua kieldy, voihäi kieli kuolta "luonnollizestigi". Ga puaksuh se ved' menöy pehmien libo kovan represien kauti. Vahnembat duumaijah ku ei tahtota siirdiä lapsile omua ozattomuttu da sendäh ei opasteta perittyy kieldy. Omatahtozusgi voi olla pakol suavutettuu.
    • pakkokeinoloi ollah opastussistiemu, hallindo, suudo, meedii, kul'tuuru,...
  • Elävyttämizen toimehii (Fishmanan luvettelo)
    • tiediä kielen tilandeh, mittuzii mahtoloi elävyttämizeh vie on
    • uvvelleh luadie kieli kudamal jo ei ole pagizijoi
    • vähä pagizijua: dokumentiiruija
    • tarita kielenopastustu aiguzile toizennu kielenny
    • tarita kielenopastusu lapsile školas, toizennu kielenny, myöhembi opastuskielennygi
    • elävyttiä kul'tuurua varavonalazel kielel
    • rohkata käyttämäh varavonalastu kieldy kois enzimäzenny kielenny lapsile
    • levendiä kielen käyttyö paikallizesti hallindos, meedies, kaupas,...
    • levendiä kielen käyttyö alovehellizesti da valdivollizesti
  • Kieli školas. Variatsii vähembistkökielen opastukses on suuri. Kirjutus eroittelou piäluokat:
    • puoli čuassuu kielenopastustu nedälis Tädägi ei pie väheksie. Hos moine opastus ei päi kielen opastumizeh, se avvuttau mielien kiändämizeh vähembistökielele myödäzekse. Vihamielizes ymbäristös lapsi, kudai kois jo on opastunnuh omah kieleh, voi yhtes pahantahtozes sanas kiändyö omua kieldy vastah da hyllätä oman kielen.
    • čuassu kielen opastustu joga päiviä. Täs aijas voi opastuo sulavah paginah. Kyzymys vai on, mih sidä voi käyttiä.
    • vähembistökieli erähien ainehien opastuskielenny. Nengomas opastukses suuri hyödy on se, ku nenga kehittyy opastusalan sanasto, kudai vähembistökielel tovennägözesti on jiännyh kehitykses jälgeh.
    • kogonah vähembistökieline škola. Moine opastus vedäy kieldy edehpäi monipuolizesti, a täsgi pidäy mustua ku škola ei ole kai elaigu. Minkielizes ymbäristös lapset ollah väliaijal da školan jälgeh?
    Eziškolaopastukses, ammattiopastukses libo yliopisto-opastukses ei ole paginua. Hos školaopastus olisgi hyvin organizuittu, segi vie ei varmista ku kieldy ruvettas käyttämäh. Yhtelaigua pidäs huolehtie sit ku vahnembatgi kehitettäs omua kielitaiduo, olis opastustu aiguzilegi, ku koisgi vois paista omal kielel. Voi olla, ku passibo repressiivizen kielipoliitiekan däh vahnembat ohjatahgi lapsii hylgiämäh peritty kieli ku parembi menestyttäs elaijas.
  • Kieli muuttuu
    • perindehien vardoiččijat voijah paheksie sidä ku školas ei opastuta puhtastu iändämisty eigo perindehellisty elaigua. Nenga ainos on olluh, susiedukielet ollah vaikutettu iändämizeh da sanastoh, kielioppihgi. Ken ei ole häkkii nähnyh, sil ei ole suurin kiireh opastuo häkilkynnändän sanastuo.
    • laihinoittu vai luajittu.Täsgi voi torata, eri kielis on erilazet mahtot. Karjalan kielel on aiga levei dokumentiiruittu sanasto da kehittynyh johto-oppi, on hyvät mahtot luajindah. Ku vai olis kielen da azien maltajua.
    • murdehien variatsii. Ozutahes ku pagizijoin luvun vähetes, vähenöy tolerantsii toizii murdehii kohtah. Elävytys da uvven luadimine toinah voidas lizätägi tolerantsiedu, yhtistämizessah.
  • Monikielizyön strategieloi.
    Kirjutuksen mugah muailman rahvasluvus enämbi puoldu on kaksi- libo monikielizii.
    • kilbailutilandehes perehes vähembistökieli häviey
    • perehes vähembistökielen opastus enimistökieles käzin ei ozavu
    • hos perehes toine vahnembi pagizou lapsele vähembistökielel da toine vahnembi enimistökielel, harvah ku lapsi harjavus pagizemah vähembistökielel. Vähembistökielizen vahnemban pidäy vuadie lastu vastuamahgi vähembistökielel, ei hyväksyö enimistökielisty vastavustu libo vie pahembi, ičegi vaihtua enimistökieleh
    • hyvä olis ku ystävät da rod'natgi paistas lapsile vähembistökielel.
    • kielen pidäs olla oigies käytös, ei vaiku opastundan objektannu
    • opastujat voijah nostattua opastajan motivatsiedu kieleh
    • opastamine on hyvä taba opastuo. Tiettäväine opastajan olis hyvä tiediä oman malton rajat
  • Yhtehvedo - kolme printsippua
    • Sitkevys. Ei hyväksyö eidy. Vastoikäymizii on, pidäy olla paksu nahku.
    • Jatkuvus. Azettua tavoittehet ku ainos voi jatkua. Loppuhpalamine on varavo, kudamah elävytys ei sua kuaduo.
    • Pravvallizus. Ičenkielastus ei elävytä kieldy a upottau syvembäle. Pidäy analiziiruija, mi toven toimiu.

Ola

Re: Kielen elävyttämizes

Viesti Kirjuttai Ola »

Passibot tekstas, anglien kieldy pahoi maltan, tämä oli hyvä lugie karjalakse.
Löydyygo karjalan kielel nengomua spetsialistua, kudai pyzyy pravvas, malttau analiziruija rilandehen da sen jälles azuo kielen pitkäaigazen kehitysstrategian?

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Kielen elävyttämizes

Viesti Kirjuttai mp »

Äijän on kyzyö yhtel spetsialistal kaikkie nengomua. Kielastua voi monel taval. Yksi taba on itkie kielen häviendiä da vuottua ku toizet se elävytettäs.

BUTTON_POST_REPLY