Harris: Djadja Rimusan suarnat. Petrozavodsk 1939

karjalankielizii kniigoi, lehtii, cdromoi, ...

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Harris: Djadja Rimusan suarnat. Petrozavodsk 1939

Viesti Kirjuttai mp »

Джоель Харрис
Дядя Римусан суарнат
Venjan kieles perevedittih: F.P. Artemjev i I.J. Fokin
Kargosizdat, 1939, Petrozavodsk
136 s.
Kuva

Joel Harris (1845-1908) julgai tämän kuuluzan suarnukirjan vuvvennu 1881. Kirjan muodo on moine, ku negrustarikku kerdou suarnoi valgiele brihačule mislienne Yhtysvaldoloin suves. Suarnat ollah elättisuarnat, buite afrikkalastu alguperiä. Piähengilöt, elätit, krouliekku, reboi, hukku, kondii, suojusšlöpöi i m.i. ei olla hyvät hyvät eiga pahat pahat. Suarnat ollah kižua hengihjiändäs. Elätih hyvin maltetah smaltalkan, a kodvazen peräs, mahton mugah, voitole piässyh jo oppiu ruveta paginkanzua žuarimah. Alguperäine kieli on aiga omaluadustu angliedu. Al palaine paginua, kui Velli Krouliekku hyväsanazesti pagizuttau Muatuška Lehmiä, a mieles häi kehittelöy pluanua kui vägeh ottua maiduo lehmäs.
- Kuj élät, Matuška Lehmä?
- Ničego, Velli Krolikka.
- Kuj on tervehys, Matuška Lehmä?
- Da muga, ni paha, ni hyvä, Velli Krolikka. A sié kuj élät?
- Väl'tävälleh, passibo. Vähäzel luuhuzié kivistelöy, konza havačut, - sanou Velli Krolikka.
- Kuj émändäs, lapset? — kyzelöy Matuška Lehmä.
- Da ni pahoj, ni hyvin. A kuj-ba Velli Häkki élettelöy?
- Muga sijd, — sanou Matuška Lehmä.
Kačo vaj, mittymät finikat täs puus, Matuška Lehmä, - sanou Krolikka. — Olis kuj nijdä opitella!
sama angliekse
"Howdy, Sis Cow," sez Brer Rabbit, sezee.
"W'y, howdy, Brer Rabbit," sez Miss Cow, sez she.
"How you fine yo'se'f deze days, Sis Cow?" sez Brer Rabbit, sezee.
"I'm sorter toler'ble, Brer Rabbit; how you come on?" sez Miss Cow, sez she.
"Oh, I'm des toler'ble myse'f, Sis Cow; sorter linger'n' twix' a bauk en a break-down," sez Brer Rabbit, sezee.
"How yo' fokes, Brer Rabbit?" sez Miss Cow, sez she.
"Dey er des middlin", Sis Cow; "how Brer Bull gittin' on?" sez Brer Rabbit, sezee.
"Sorter so-so," sez Miss Cow, sez she.
"Dey er some mighty nice 'simmons up dis tree, Sis Cow," sez Brer Rabbit, sezee, "en I'd like mighty well fer ter have some un um," sezee.
Djvu-koupii KKS:n digikirjastos, tekstu opastajat.netas http://opastajat.net/luvekkua/trad/rimus.html

Sinilind

Re: Harris: Djadja Rimusan suarnat. Petrozavodsk 1939

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Nämmä Harrisan kirjutetut suarnat ollah ylen hyvät. Suomen puoles niilöi tietäh Anni Swanan 1911 vuvvennu kiännettylöinny Jänis Vemmelsäären seikkailuloinnu. Omassah kiännökses Swan otti iäre vahnan negroin D’ad’a Rimusan, ga mainiččou ezipaginas suarnoin alguperiä: ”Lugijes mustakkua, pienet ystäväzet, gu pidäyhäi passiboija orju rukkazii, kuduat jygies ruavos olles niilöil ihastutettih toine tostu.”

Tämä karjalaine kiännös on ylen hyvä. Pidäzin sidä Douhturi Aikibien jyttyzenny helmenny karjalankielizes lapsienliteratuuras. Se vältämättäh pidäs jullata uvvessah. Hyvänny dielonnu alguperäne kirju on moine vahnu (1880 v.), ga kirjuttajan da čomendajan (A. B. Frost) oigevuksii ei pie šemaittua, vaigu kiändäjän. Sih niškoi kabrastin kniigan siirdokirjutuksen da verstaičin čomazienke kirjumuodoh samah tabah kuigi Douhturi Aikibien, gu painattua sit koitehpala da ozuttua Periodikale. Luajiin eskiizan kannes prostoile bumuagale (kudai jo kai rupistui repus olles):

Kuva

Kuva

Kniigan syväindön lad’d’uandu:

Kuva

Kuva

Verdailin karjalastu tekstua alguperäzih anglielazih suarnoih da sih ven’alazeh kiännökseh, kuduan pohjal kniigu kiännettih karjalakse. Pidäy sanuo, gu karjalazes kiännökses toiči ylen hyvin käytetäh omaperästy karjalastu sanua ven’alazen sijah: hos болтать on tavan mugah boltaija, ga konzu Velli Krolikka da Velli Opossum стали болтать о том о сём, hyö ruvettih bärbättelemäh kuda mis gi. Mugaže Velli Hukku kalan sualois käydyy ei trustsoičče a hyčyttäy dorogua myöte (трусил по дороге). Ven’an вид on toiči vaigu viida: viida hänel sluaboi-sluaboi (а вид у него слабый-слабый), ga yhtelläh sidä kiännetäh sežo sanoil kaččeh da nägö: Midä lienöy siun kaččeh, ei ole terveh (Что-то вид у тебя нездоровый); smirnoi nävöl, kui pieni hebone tsirkas (смирный с виду, как пони в цирке). Jälgimäzekse, konzu ven’alazes kiännökses патока уже пенится понемножку и клокочет, karjalazes puatokka jo kiehuu čupettau. Nämmis da toizis kohtis kiändäjät hyvin käytetäh hyväkse karjalan kielen bohatustu.

Kirju on kiännetty 1939 vuvven kirjukieleh. Suurin ero Aikibien kieleh ollah liygiläzet refleksiivuverbit – istuihes eigo istuudui – , lyhyöt sijapiättehet – kois eigo koissa – dai lyhyöt muvvot moizis sanois kui myöte, enne, kai, ke i m. i. (Aikibiessä myöten, ennen, kaikki, kera).

Kiännökses nägyy, gu kirjukielen normat vie ei oldu ihan selgiet. Toinah kniigan kaksi kiändäjiä, F. P. Artem’ev da I. J. Fokin, kirjutettih vähäzel eri tabah, eigo redaktoru maltanuh luadie kieldy joga kohtas yhtenmugazekse. Variatsiedu on ezimerkikse moizis sanois kui suahari ~ zuahari, unehine ~ unihine, musto ~ muisto, žiäli ~ žuali, sigara ~ siguara, hyväzesti ~ hyväžesti, iäreh ~ iäres, loukkone ~ loukkoine da äijis toizis. Ezimerkikse liitehpartiklu -bA kirjutetah samas sanas kuudeh eri tabah:

1) kui-ba × 14
2) kui ba × 2
3) kuiba ×1
4) kui-bo × 1
5) kui bo × 1
6) kuibo × 1

kui-ba nägyy on norman mugahine, toizet hairahtuksii.

Kačoin tarkembah sežo tädä -ine ~ -ne -piättehen variatsiedu. Vuvven 1937 kielen mugahine -ne-piäteh nägyy olis kirjas tavalline da -ine-muvvot poikkevuksii: 256 sanas 79 % on -ne-muvvos, -ine-muvvos – 21 %. -ine-muoduo on vaigu kolmes sijamuvvos: yksikön nominatiivas, partitiivas da genetiivas, a -ne-muoduo on toizisgi muodolois daigi adverbilöis:

Koodu: Valliče kai

		   -ne     -ine
NOM YKS.  66     36
GEN/AKK   40     10
NOM MON.  33
ILL       30
ADES-ALL  13
PART       5      9
INESS      5
TRAN	    4
ADV	     3
ESS	     2
Yhtes sanasgi voijah käyttiä eri muoduo moni kerdua. Ezimerkikse, nominatiivas on poigane 10 kerdua, a poigaine – 8 kerdua. Yhtelläh Čuučeloine kirjutetah ainos i:nke kaikis sijamuodolois. Vienan nygözes kirjukieleshäi nellitavuzet da pitkembät sanat kirjutetah i:llizenny, ga täs kieles mostu siändyö ei ole, a kirjutetah minuttane, kattilane, tiettäväne. Pidäy vie sanuo, gu Anisimovan Bukvarin mugah vuvven 1938 kieles (kudai on Bubrihan vuvven 1937 kieli tveriläzien muutoksienke) ainos pidäy -ne-muodo: päiväne, poigasta i m. i. A Anisimovan vuvven 1939 grammatikas, yhtenäzen kirjukielen kolmandes versies, on ainos i:lline muodo: päiväine, päiväistä, päiväizen, päiväizeh, päiväizet, päiväizel.

Oigiehkirjutuksen huojundas huolimattah kirjan kieli on tävvelleh ellendettäviä, čomua karjalua. Sego «Douhturi Aikibien» sego «D’ad’a Rimusan suarnoin» kieli ihan hyvin päinnys karjalazien yhtehizekse kirjukielekse morfolougien puoles. Jälgimäine onnuako on ellendettävämbi anukselazile lyhykkäzien sijapiättehien täh, ga erot ei olla suureččazet.

BUTTON_POST_REPLY