Nämmä Harrisan kirjutetut suarnat ollah ylen hyvät. Suomen puoles niilöi tietäh Anni Swanan 1911 vuvvennu kiännettylöinny Jänis Vemmelsäären seikkailuloinnu. Omassah kiännökses Swan otti iäre vahnan negroin D’ad’a Rimusan, ga mainiččou ezipaginas suarnoin alguperiä: ”Lugijes mustakkua, pienet ystäväzet, gu pidäyhäi passiboija orju rukkazii, kuduat jygies ruavos olles niilöil ihastutettih toine tostu.”
Tämä karjalaine kiännös on ylen hyvä. Pidäzin sidä Douhturi Aikibien jyttyzenny helmenny karjalankielizes lapsienliteratuuras. Se vältämättäh pidäs jullata uvvessah. Hyvänny dielonnu alguperäne kirju on moine vahnu (1880 v.), ga kirjuttajan da čomendajan (A. B. Frost) oigevuksii ei pie šemaittua, vaigu kiändäjän. Sih niškoi kabrastin kniigan siirdokirjutuksen da verstaičin čomazienke kirjumuodoh samah tabah kuigi Douhturi Aikibien, gu painattua sit koitehpala da ozuttua Periodikale. Luajiin eskiizan kannes prostoile bumuagale (kudai jo kai rupistui repus olles):
Kniigan syväindön lad’d’uandu:
Verdailin karjalastu tekstua alguperäzih anglielazih suarnoih da sih ven’alazeh kiännökseh, kuduan pohjal kniigu kiännettih karjalakse. Pidäy sanuo, gu karjalazes kiännökses toiči ylen hyvin käytetäh omaperästy karjalastu sanua ven’alazen sijah: hos болтать on tavan mugah
boltaija, ga konzu Velli Krolikka da Velli Opossum стали болтать о том о сём, hyö
ruvettih bärbättelemäh kuda mis gi. Mugaže Velli Hukku kalan sualois käydyy ei trustsoičče a
hyčyttäy dorogua myöte (трусил по дороге). Ven’an вид on toiči vaigu
viida:
viida hänel sluaboi-sluaboi (а вид у него слабый-слабый), ga yhtelläh sidä kiännetäh sežo sanoil
kaččeh da
nägö:
Midä lienöy siun kaččeh, ei ole terveh (Что-то вид у тебя нездоровый);
smirnoi nävöl, kui pieni hebone tsirkas (смирный с виду, как пони в цирке). Jälgimäzekse, konzu ven’alazes kiännökses патока уже пенится понемножку и клокочет, karjalazes
puatokka jo kiehuu čupettau. Nämmis da toizis kohtis kiändäjät hyvin käytetäh hyväkse karjalan kielen bohatustu.
Kirju on kiännetty 1939 vuvven kirjukieleh. Suurin ero Aikibien kieleh ollah liygiläzet refleksiivuverbit –
istuihes eigo
istuudui – , lyhyöt sijapiättehet –
kois eigo
koissa – dai lyhyöt muvvot moizis sanois kui
myöte,
enne,
kai,
ke i m. i. (Aikibiessä
myöten,
ennen,
kaikki,
kera).
Kiännökses nägyy, gu kirjukielen normat vie ei oldu ihan selgiet. Toinah kniigan kaksi kiändäjiä, F. P. Artem’ev da I. J. Fokin, kirjutettih vähäzel eri tabah, eigo redaktoru maltanuh luadie kieldy joga kohtas yhtenmugazekse. Variatsiedu on ezimerkikse moizis sanois kui
suahari ~ zuahari,
unehine ~ unihine,
musto ~ muisto,
žiäli ~ žuali,
sigara ~ siguara,
hyväzesti ~ hyväžesti,
iäreh ~ iäres,
loukkone ~
loukkoine da äijis toizis. Ezimerkikse liitehpartiklu
-bA kirjutetah samas sanas kuudeh eri tabah:
1) kui-ba × 14
2) kui ba × 2
3) kuiba ×1
4) kui-bo × 1
5) kui bo × 1
6) kuibo × 1
kui-ba nägyy on norman mugahine, toizet hairahtuksii.
Kačoin tarkembah sežo tädä -ine ~ -ne -piättehen variatsiedu. Vuvven 1937 kielen mugahine -ne-piäteh nägyy olis kirjas tavalline da -ine-muvvot poikkevuksii: 256 sanas 79 % on -ne-muvvos, -ine-muvvos – 21 %. -ine-muoduo on vaigu kolmes sijamuvvos: yksikön nominatiivas, partitiivas da genetiivas, a -ne-muoduo on toizisgi muodolois daigi adverbilöis:
Koodu: Valliče kai
-ne -ine
NOM YKS. 66 36
GEN/AKK 40 10
NOM MON. 33
ILL 30
ADES-ALL 13
PART 5 9
INESS 5
TRAN 4
ADV 3
ESS 2
Yhtes sanasgi voijah käyttiä eri muoduo moni kerdua. Ezimerkikse, nominatiivas on
poigane 10 kerdua, a
poigaine – 8 kerdua. Yhtelläh
Čuučeloine kirjutetah ainos i:nke kaikis sijamuodolois. Vienan nygözes kirjukieleshäi nellitavuzet da pitkembät sanat kirjutetah i:llizenny, ga täs kieles mostu siändyö ei ole, a kirjutetah
minuttane, kattilane, tiettäväne. Pidäy vie sanuo, gu Anisimovan Bukvarin mugah vuvven 1938 kieles (kudai on Bubrihan vuvven 1937 kieli tveriläzien muutoksienke) ainos pidäy -ne-muodo:
päiväne, poigasta i m. i. A Anisimovan vuvven 1939 grammatikas, yhtenäzen kirjukielen kolmandes versies, on ainos i:lline muodo:
päiväine, päiväistä, päiväizen, päiväizeh, päiväizet, päiväizel.
Oigiehkirjutuksen huojundas huolimattah kirjan kieli on tävvelleh ellendettäviä, čomua karjalua. Sego «Douhturi Aikibien» sego «D’ad’a Rimusan suarnoin» kieli ihan hyvin päinnys karjalazien yhtehizekse kirjukielekse morfolougien puoles. Jälgimäine onnuako on ellendettävämbi anukselazile lyhykkäzien sijapiättehien täh, ga erot ei olla suureččazet.