Mallikirju nygöi toinah on painandua vajai valmes. Kohennin vie oigiehkirjutustu (čto > što da esli > jesli). Opin luadie oigiehkirjutustu yhtenmugazekse, ga se ainos ei ole kebjei. Eräs probliemu on monikon partitiivu
-OjA ~ OidA, kudai on
A-loppuzis sanois da niilöis, kudamis on nenga sanottu loi-monikko. Suvaiččougo Vejätungii
medovoloja pränikköjä, kui kirjutetah yhtes kohtas, vai
medovoloida pränikköjä, kui kirjutetah toizes, vai toinah
präniköidä, kui kirjutetah kolmandes? Bubrihan 1937 vuvven grammatiekas ezimerkeis on vaigu
-OjA-muoduo: везилöя, муалоя, сийбилöя. No hänen kieliopin mugah luajittulois kirjois käytetäh mollembii: konzu
taloloja, konzu
taloloida, konzu
peldoloja, konzu
peldoloida... nimidä siändyö en löydänyh. Ezimerkikse
SSSR:n istorien lyhyt kursa -kniigas yhtes virkehes käytetäh samas sanas yhty muoduo, toizes virkehes – tostu. Da hos ollou yhtes tekstas yksi taba, toizes saman kirjan tekstas käytetähgi tostu. Sih tiettäväine voi vaikuttua sežo kirjuttajan oma murreh. Tverin alovehel (da Tolmačun murdehen pohjalpäi luajitus kirjukieles) sanotah
-OidA:
tyttölöidä,
šanoida. No Palmeosan Valdain kieliopis on
-OjA:
tyttölöjä,
šanoja. Livvis
-OjA lyhendy muodoh
-Oi:
tyttölöi,
sanoi. Vienasgi on
-OjA, hos monikon partitiivah ei panna -lOi-monikkuo:
tyttöjä,
šanoja.
Douhturi Aikibies äijäl enämbi käytetäh
-OjA-muoduo:
-OjA (37)
abrikosoja, abuniekkoja, apel’sinoja, bukettoja, čiuččoloja, dengoja, jänölöjä, kompressoja, korabliloja, krokodiloja, kurgiloja, lekarstvoja, linduloja, martiškoja, medovoloja, mor’akkoja, n’oppavoloja, nosorogoja, obezjanoja, orehoja, pahoja, pajoloja, pertilöjä, pirattoja, piälöjä, prijatel’oja, pränikköjä, puuloja, razboiniekkoja, sanoja, tigroja, uuliččoja, vagoloja, verbl’udoja, viluloja, vragoja, zvierilöjä
-OidA (9)
bananoida, delfinoida, finikoida, magieloida, orehoida, pajoloida, präniköidä, strausoida, zvierilöidä
Sežo on
vejätungijoida, ga sitä en lugenuh täh sendäh ku sen rakenneh on eriluaduine – onnuakko
*vejätungijoja ei ole mahtolline.
Duumaičen, mollembat muvvot oldih kiändäjän paginas välläs vaihtelendas – mollembat päittih – eigo vaigu toine taba lujennuh kirjukieleh. (Libo hänen murdehes sanottih
-OidA, ga häi ainos ei mustanuh kiändiä Bubrihan norman mugah.) No minun sydämes olijua hemulii tämä ei miellytä: mindäh Aikibies on 16 kerdua
zvierilöjä, no kaksi kerdua
zvierilöidä? Mintäh yhtes kohtas
orehoja, toizes –
orehoida? Kieles tiettäväine suau olla variantua, ga sama sana minus pidäs kirjuttua samas kirjas vaigu yhteh luaduh. Yksi mahto olis käyttiä Aikibies vaigu
-OjA-muoduo, kudai on sego tavallizembi kiändäjän tekstas sego Bubrihan norman mugaine. Toine mahto on nämmis yheksäs
-OidA-sanas panna
-OjA-muodoh vaigu net, kudamis kiändäi on käyttänyh sežo
-OjA-muoduo. Voi olla, ku häi petties kirjutti toizeh kohtah toizeh tabah. A sežo voi olla, ku häi tarkoituksel kirjutti ”bananoida” eigo ”bananoja” da ”strausoida” eigo ”strausoja”. Mollembii sanoi on vaigu yksi pala da vaigu täs muvvos da vaigu Douhturi Aikibies, da sendäh en voi tiediä varmakse, ongo se hairahtus. Duumaičen on, ga en tiijä, ongo se pättävy perusteh muuttua sidä.
Kirjan lopus olijua sanastuo sežo kohendin, ezimerkikse tämä kummu ”zverinda” oli siirdokirjutukses roinnuh hairahtus – pidäy olla
zverintsa, kui ven’an зверинца. Ga tarkembah duumaijen moine bubrih–ven’a–suomi -sanasto ei ole hyvä. Nygöihäi sit on enimyölleh vaigu ven’aspäi otettuu sanua alguperäzen ven’an sanan da suomelazen sellityksen kel. Sit nygöi lugou ezimerkikse:
zorkoi – зоркий – terävänäköinen
Tämä tiettäväine pädöy moizele ristikanzale, kudai maltau parembi suomekse, migu ven’akse. No parembi olis, ku sellityksenny olis suomes tuači toine kustahto murdehes otettu da ellendettävy karjalaine variantu, ezimerkikse:
zorkoi – tarkasilmäne – зоркий
Sežo sanastos vois sellittiä omaperästy karjalan sanua, ku kirju pädis moizele lugijale, kudai parembi maltau ven’akse migu karjalakse. Tahtojes vois vie panna suomenkielizen kiännöksen Suomen karjalazih niškoi.
Minuu viegi himottas, ku eri murdehien pagizijat yhtes kiännettäs ven’alazet laihinsanat nygyaigazikse karjalazikse sanoikse da net pandas tekstah, ku rodeis nygyaigaine da tottutovellizesti yhtehine kirju. No pidäy ezmäi kyzellä, ongo ristikanzoil himuo moizeh ruadoh. Yksikai täh mallikirjah niškoi luajin vaigu sanaston; olgah orlat vie
zorkoit linnut da anna Avva vie sanou midätahto
toržestvenno.
* * *
Ga sit toizih dieloloih. Puutui minule käbäzih erähii Aibolitan eri versielöi, yksi suomelaine da yksi ven’alaine. Rubein duumaimah, mittuine suuri on čomenduksien merkičys kirjas; kui se vaikuttau sih, mittuine rodieu tunnelmu i m.i. Voibi sanuo, lapsienkirjois viizikymmen protsentua starinas tullah čomazispäi. A gu ei ollus Muumi-kirjois Tove Janssonan čomenduksii – mittuzet oldas muumit da hemulit meijän mielikuvitukses? Oldasgo net moizet rakkahat?
Ezmäine kniigu on 1980 vuvvennu Kansankulttuuri Oy:n ilmah piästetty suomendos
Tohtori Kipula. Julguamo kiändi suomekse nevvostoliittolastu kirjalližuttu. (Trivia-tiijonnu suomelaine kirjailiii Timo K. Mukka työndi heile 18-vuodehizennu käzikirjutuksen
Maa on syntinen laulu, a hyö duumaittih, ku se ei olis ruadajan rahvahan mieleh.) Kirju on Anita Mitrošinan kiännetty da V. Čižikovan čomendettu. Kovakandine kirju on suuri, čoma da värikäs, vältämättäh lapsile mielužu.
Täh kirjah liittyy moine anekdottu: Kačoin internetas, ku kirjua pidäs olla kirjaston varastos. Kyzyin sidä bibliotiekkaril, kudai kerras lähti eččimäh. No aigua vai meni da meni, äijy hätkembi, migu tavan mugah. Kirjastonhoidajua ei nägynyh nikus. Rubein duumaimah, eigo yöksynyh pualiččoin välih. Jälgimäi häi tuli järilleh da sellitti, ylen jygei oli löydiä kirju. Häi ečči da ečči, kuni hänele jälgimäi ei tulluh piäh kaččuo lapsien ozastol. Hoidai oli duumainnuh, ku se tottu olis ruavahien kirju. Menetiijä mittuzekse hirviekse häi kuvitteli mostu ”Tohtori Kipulua”, onnuako kauhiekse sruastiromuanakse...
A mittuinebo on tovelline Tohtori Kipula? Aijembah kirjutin, ku Aibolitan myöhembis painoksis Čukovskii vie kirjutti erähii Aibolitan kohtii uvvessah. Tämä suomendos on luajittu uvven tekstan mugah – sit ezimerkikse mainitah Van’ua da Tan’ua, hos suomelazil nimil Timo da Tiina. Hos tekstu on enimyölleh sama, kui karjalazes, pahakse mieldy sidä joga kohtas et sua verdailla karjalazen kiännöksen kel.
Kuvii on ylen äijy. Läs jogahizel sivupuaral toizel sivul on suuri värikuva, libo kogo sivupuaral on vaiku yksi suuri kuva eigo tekstua nivouse.
Vihakas šarmanšiekku. (Häi onnuako kaimai oman šarmankan kunnetahto.)
Mor’akku Robinzon. Täs kuvas et näe yhtevytty Robinson Crusoeh, kui kirjutan myöhembäh.
Oblezjanoin sildu.
Ylen čomaine Vejätungii!
Kirju selgieh on luajittu lapsih niškoi. Alguperäzet Safonovan čomazet minus parembah päitäh kui lapsile mugai ruavahile. Voinnou sanuo, Čižikovan stiil’as fantasiekkuu on enämbi, migu iče tekstas.
Toine kniigu on nevvostoliittolazen Detgizan 1959 vuvvennu jullattu da V. Konaševičan čomendettu. Se kanttu myöte äijäl mustoittau alguperästy 1936 vuvven kirjua. Stiil’u on äijy realistizembi, migu iellizis Čižikovan čomazis.
Kusliennepäi luin, ku Čukovskii iče suvaiči alguperäzii Safonovan čomenduksii, kudamat ollah karjalazesgi kiännökses. Konaševičan stiil’u äijäl pohodiu Safonovan stiil’ah, ga eruogi on. Verdailen niilöi vähäzel täs Konaševičan čomazienke.
Ezmäzekse lugii dogadiu, ku douhturi ozutahes ihan eriluaduzekse. Konaševičan pitkypardaine douhturi pohodiu Charles Darwinah. A ongo hänel moizet dobroit silmät, kui Čukovskii kirjuttau? Minun silmih häi ozutahes kirjas ylen vihažakse, silloigi, konzu hänel pidäs olla hyväs mieles.
Avva ajau iäre vihakkahan šarmanšiekan.
Konaševičan Robinzon äijän ei eruo Safonovan Robinzonas. A händy jo 1720-luvul piirrettih moizekse:
Täs voibigi sanuo on mostu kaksinkerdastu intertekstualižuttu: tekstualistu da vizualistu. Robinzonan nimi on vihjavus Daniel Defoen vuvvennu 1719 jullattuh Robinson Crusoeh, a mollembat taidoilijat vie piirretähgi hänet moizekse, kui tavan mugah piirretäh Robinson Crusoedu. Se on moine vizualine vihjavus. Čižikovan tavallizekse merimiehekse ozuttajas Robinzonas tädä vihjavustu jo ei ole.
Konaševičan razboiniekku Barmalei ottau douhturii plenah. Tämä minus on ylen hyvä kuva. Barmalei ozutahes varaittavambakse, migu Safonovan pyöryžyrožaine razboiniekku.
Vie mustoitus, mittuine on Safonovan Barmalei. Mollembil ollah vyös pistolietat.
Oblezjanoin sildua myöte.
Čomazii kačelles duumaičen, moužet Konaševič sai vaikuttehii Safonovan ruavos. Hänelgi kannes on Vejäntungijan selläs olii douhturi, kudai viiputtai šliäpäl. Heil mollembil on realistine piirdämisstiil’u, ga Konaševič on pannuh omah pikoi vähäine fantastiekkua, kui ezimerkikse toiči tagajalloil kävelijät elätit. Tunnelmat mollembis kirjois ollah kudakui yhtenmoizet, ga douhturi minule ei ozuttai moizekse ystävällizekse Konaševičan čomazis.
Eri čomendajien čomenduksii verdailles vie enämbi rubein kunnivoimah Safonovan ruaduo. Minus net päitäh tekstan bokkah tävvelleh. Pikkarazennu nikonzu en lugenuh Tohtori Kipulua, a ku Konaševičan čomendettu kirju ollou keneletahto ezmäine vastavundu Aibolitanke, suvaijahgo hyö sen čomazii kaikkii enämbäl?