Douhturi Ajkibie

karjalankielizii kniigoi, lehtii, cdromoi, ...

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai mp »

K Čukovskij
Douhturi Ajkibie
Petrozavodsk 1938, 136 s.
Tämä kirju jo on digikirjastos, a kui toizetgi Petroskois 1937-1939 painetut karjalankielizet kirjat, se on kirjutettu kirilitsal. Sendäh kiännän latinalazile kirjaimile palan tekstua, ku kaikin nähtäs, mittuine mieldykiinnittäi kirju se on.
Pešera

Douhturi Ajkibie suvaičči gul'aija. Joga ehtiä ruavon jälgeh, hän otaksendeli zontikan i omien zvierilöin kera kävyi kunne tahto meččäh libo pellolla. Hänen rinnalla astui Vejätungija. Iellä juoksi sotka Kika, tagana - koira Avva i počin poiga Hr'u-Hr'u, a douhturi Ajkibien olgapiällä istui vanha tuukkaja Bumba. Käydih hyö ylen loitoksi, i, konza douhturi Ajkibie väzyksendeli, hän istuksendeli Vejätungijan selgäh.

Erähällä kerdua progulkan aijalla hyö nähtih meren rannalla pešeran. Hyö tahtottih männä sydämeh, no pešera oli salvattu. Uksella rippui lukku.
- Tahtozin minä tiediä, - sanoi Avva, - midä on peitetty tässä pešerassa?
- Voi olla, čto sielä ollah medovoit pr'anikat, - sanoi Vejätungija, kudama kaikista enämmällä muailmassa suvaičči medovoloja pr'anikkoja.
- Ei, - sanoi Kika, - sielä ollah ledentsat i orehat.
- Ei, - sanoi Hr'u-Hr'u, - Sielä juablukat, piiruat, šokolada.
- Pidäy löydiä avain, - sanoi douhturi. - Mängiä löydäkkiä avain.

Zvierit juostih ken kunne i ruvettih eččimäh uksen avainda. Hyö kačottih joga kiven alla, joga tuhjon alla, no avainda ei löytty ni missä.

Sen jälgeh hyö uuvestah kerävyttih uksen luo i ruvettih kaččomah piiluzeh. No pešerassa oli pimie i hyö ni midä ei nähty. Vdrug tuukkaja Bumba sanoi:
- Hil'l'ah! Hil'l'ah! Minulla ozuttah, čto pešerassa mi liene on elävä. Sielä on libo ihmine, libo zvieri.

Kaikin ruvettih kuundelemah, no ni midä ei kuultu.

Douhturi Ajkibie sanoi tuukkajalla:
- Minulla ozutah, čto sinä ošibiuvuit. Minä en kuule ni midä.
- Vielä kuin! - sanoi tuukkaja. - Sinä et voi kuulla. Kaikilla teillä ollah korvat pahemmat minun korvie. Tss, Tss! Kuuletta? Kuuletta?
- Ei, - sanottih zvierit. - Myö emmä kuule ni midä...
- A minä kuulen, - sanoi tuukkaja.
- Midä že sinä kuulet? - kyzyi douhturi Aikibie.
- Minä kuulen: mittune lienöy ihmine pani käen kormanih.
- Tämä vasta kumma! - sanoi douhturi. Minä en ni tiedänyt, čto sinulla on sen moine hyvä kuulo. Kuundele vielä i sano, midä sinä kuulet.
- Minä kuulen, gu tällä ihmizellä vieröy rožua myöte kyynäl.
- Kyynäl! Voigo olla, čto uksen tagua, ken tahto itköy? Pidäy hänellä auttua. Annakkua minulla kirves. Minä murennan tämän uksen.

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai mp »

Nygöi tämä luavukas kirju on latinalazel kirjaimikol opastajis: http://opastajat.net/luvekkua/trad/cuko ... kibie.html

Kuva
Kuvas erähii kirjan piähengilölöi. Douhturispäi vastupäiväh: tuukkai Bumba, sotku Kika, Vejatungii, počin poigu Hrju-Hrju i koiru Avva. Krokodila, popugai Karudo da obez'jana Čiči ei jovvettu täh fotokuvah.

Tädä kirjua ylen jyrkäh rekomenduičen. Ei ole täh kopiruittu agituattoran käzikirjua libo Stalinan urhastuksii, a tädä lugijes ainos muheloituttau: on zvierilöi, on piratoi da douhturi kudamal ollah dobroit silmät. Mariagi keräkkäh kaiken perehen lugemah da kuundelemah.

Maria

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai Maria »

Nygöi vaste kogonah tämän luvin, ylen oli hyvä da vessel!

Da nygöi vaste ellendin kenbo on se Gju Lofting.. Hugh tiettäväine .. :)

Sinilind

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Rubein lugemah, ga vähäzel oli jygei ruado siirdokirjutuksen da html-formuatan periä. Duumaičin, mittuine vessel lugiettavu olis, ku verstaiččemine olis kudakui alguperäzen kirjan jyttyine da vois lugie hos e-kirjannu pdf-muvvos libo tulostua da iče siduo pienekse kirjakse.

Koittehennu terväzeh verstaičin rasskaza enzimäizen pdf-kirjakse. Sie vie ollou hos midä hairevuo, terväzeh vai luajin koitehpalan. Ga minun mieles hedi on vesselämbi lugie. Diftongat panduu j-loppuzis i-loppuzikse da ja > jä i m.i. tekstu on čoman nägöine da kebjei lugie (hos sie-tiä ongi tundemattomua sanua). Tämägo se on ”ellendämätöi tegokieli”?

Kuva

Marginualat da tekstat da čomazet nygöi ollah vai e-kirjah niškoi kiirehes laitetut, ga net putilleh luadijes da kirjakse sidojes oblezjanoin sildu vikse rodieu kirjan kaikkii čomin kohtu.

Kuva

Sano vai mp, ku kuvat pidänöy ottua iäre. Sinun luvattah ga vaiku omakse ilokse rubein tädä luadimah. Kerras korvih suate miellyin suarnah, passibo rekomendatsies! Pidäy rasskaza toine meripiratoih näh vie lugie. Žiäli, ku ei ole tottutovellizesti uvvessah jullattu kirjannu latinalazel kirjaimikol.

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai mp »

Tottu sanot, äijäl čomenou da lugemine kebjenöy oigieh kirjuformuattah panemal. Minul tavoittehennu oli vaiku kirjaintarku translitteroindu da lugiettavakse suattamine, kiireh oli tartuo toizih kirjoih. Čukovski kuoli 1969, en tiijä pidäsgo kustahto kyzyö painandulubua. Voisgo Karjalan Kielen Seura painua sen karjalakse?
Duumaičen ku tegokielekse čakkuandu ripui ulgokielellizis syylöis yhtenjyttyöh kui karjalan kielen nostamine virrallizekse kielekse kolmekse vuvvekse da kieldämine sen jälgeh. Alakluasoin opastundukirjat da suarnat oldih sanaston puolesgi karjalazet. Pitkembäle eistynnyzis opastundukirjois oli uuttu kiirehel luajittuu terminolougiedu da vaigiembua aziedu - ellendetähgo nygöi vahnembat opastundukirjoin syväindyö, otammo hos jälgimäzen fiziekan kirjan? Poliittizis kirjutuksis, kudamii rahvahale tarittih, kieli oli Kremlan sanelemua - net toinah ei rahvastu miellytetty syväindön däh da kremlan murdehes poikkiemine toinah olis olluh hengenvaravo. Äijätgo nygöigi opitah sellittiä, midä kremlan sanat tarkoitetah?

P.S. Unohtin jo ku pagizit e-kirjas. Tiettäväine painettu kirju olis hyvä a kynnys e-kirjanh on madalembi. Kui html-tekstan allus olii koodutaulukko andau ellendiä, se tekstu on kirjain kirjaimel kiriilizes tekstas muunnettu, kovendusmerki mugahlugijen. Kirillizen kirjaimikon käytös johtunnuzii kummalizuksii kohendamal lugiettavus paranis.

Sinilind

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai Sinilind »

En tiijä mittuzet ollah SSSR:n zakonat kirjuttajan oigevuksih näh. A čomazet, kenenbo luajitut ollah? Lienöygo niilöil vie ihan omat oigevukset?

Minägi vähäzel mietin, ku suarnu ylen hyvin pädis KKS:n jullattavakse. Ku KKS ei voine libo tahtone sidä jullata putin kirjannu, voibigo hos tämän minun luajitun e-kirjan riputtua opastajat.netah? Pdf-tiijoston kogo kuvienke on 3,7 MB.

Mollembat kerdomukset nygöi verstaičin. Tegokirju on läs valmes, no erähii dieloloi pidäy šeikuija:

Siirdokirjutuksen kohendus

Html-versies sie-tiä vähäzel on hairevuo: kerran з tuli в > v; тт tuli тг > tg (вийрутти > vijpugti); toiči pieni kirjain tuli suuri da kadoi mitahto pitky viivaine, puututih laihinmerkit, oli ylimiäräine $-merki, i muga ielleh. Nämii kohendin.

No ainos en tiedänyh, pidäygo olla j vai i, u vai y, a vai ä.

Panin ezimerkikse:
seljodka > seliodka
prjanikat > priänikät
pojjan > poijan; hejjan > heijän, mejjan > meijän i m. i.
pljašittih > pljäšittih (voibigo olla pläšittih?)

Nämmis en tiijä kui pidäs olla:
кäбрют > käbrjut (vikse pidäs olla käbrjyt, hos sanakirjois on muodo käbry)
Бармалей : Бармалеян > Barmalej : Barmalejan (pidäsgo olla Barmalei : Barmalejan?)
hejen (”Vain korabli hejen hävizi.” Mitä merkiččöy sana?)

Liitehpartiklat vai partiklat?

Pidäs piättiä, tullahgo go ~ gö da bo yhteh piäsananke, erilleh vai viivazenke. Sežo pidäs piättiä, ollahgo net vokalisovus libo ei. Alguperäzes kirjas vai bon käyttötaba on siännönmugaine (ainos erilleh da ei nikonzu vokalisovus: mi bo, midä bo) a gon tapahtukses käytetäh kaikkii kolmie tabua.

go ~ gö läs ainos on erilleh piäsanas kirjutettu, ga 3 kerdua viivazenke (tällä-gö, èj-go, min-go) da yhten kerran kirjutettu yhteh (vojgo). Vokalisovus se oli vai kolme kerdua (tässä gö, tijjät gö, tällä-gö).

Pehmendysmerki

Pehmendysmerkin käyttötabua vikse pidäs miettie. Konzu pehmendysmerki, konzu j, konzu mollembat?

pur’eh, har’javuttih, kir’jutti
od’jala, poh’ja, lah’ja, obez’jana, druz’ja, trjuma

Vai jättiägo endizelleh – sit pidäs panna pur’jeh da tr’juma, ku olis siännönmugaine.

Astevaihtelu j ~ Ø da siirdokirjutus {V}e > je?

Ollougo mistahto karjalan murdehes astevaihtelu j ~ Ø? Nygö tekstas on muvvot ajua : aettih, aeluttas, aella, aellah. Tämä šeikku kiinnostau minuu sendäh, ku tahton tiediä, ongo muodo morfolougielline vai orfogruaffine. Duumaičen jälgimäine.

Kirjas on аеттих, buitegu ei olis j:dy nivouse. A ved’ ven’as [e] jälles vokalia sanotah /je/. Vikse ei kirjutettu ezimerkikse *айеттих sendäh, ku allus ei ole diftongua. Duumaičen, аеттих pidäygi lugie /ajetːih/. Sendäh vois panna ajettih, eigo se olis morfolougielline muutos (niilöi en rua).

Ku panna jogahine ae > je suatas sežo muvvot pajeta, pajettih, tajemba, nagrajen, muheloittajen, sanojen. No sit tulis toine probliemu. Näis sanois pajeta, pajettih, tajemba on astevaihtelu g : Ø (< pago, taga). Ku panou j:n nämmih muodoih, pidäsgo i panna mäjen (nygöi on mäen < mägi), ku olis siännönmugaine? Nu, onhäi i niilöis kirilline [e] jälles vokalia. Siännöllä ei vaiku ae > aje ga {V}e > je (kus {V} on mitahto vokali) tulou i muvvot näien > näijen, uiettih > uijettih.

Nämmien syylöin periä minun mieles {V}e > je olis lougielline da pättävy.

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai mp »

Sinilind kirjutti: En tiijä mittuzet ollah SSSR:n zakonat kirjuttajan oigevuksih näh. A čomazet, kenenbo luajitut ollah? Lienöygo niilöil vie ihan omat oigevukset?
Minägi vähäzel mietin, ku suarnu ylen hyvin pädis KKS:n jullattavakse. Ku KKS ei voine libo tahtone sidä jullata putin kirjannu, voibigo hos tämän minun luajitun e-kirjan riputtua opastajat.netah? Pdf-tiijoston kogo kuvienke on 3,7 MB.
Čomazien luadijua djvu-kirjasgi ei lövvy. Tekstan da kuvien oigevuksis en malta sanuo. KKS:s voibi kyzyö, voi olla ku varatah jullata.
Sinilind kirjutti: Html-versies sie-tiä vähäzel on hairevuo: kerran з tuli в > v; тт tuli тг > tg (вийрутти > vijpugti); toiči pieni kirjain tuli suuri da kadoi mitahto pitky viivaine, puututih laihinmerkit, oli ylimiäräine $-merki, i muga ielleh. Nämii kohendin. No ainos en tiedänyh, pidäygo olla j vai i, u vai y, a vai ä.
Nengomat ollah skanniruičenduhairavoloi, samannägözet kirjaimet sevoitutah. Äijän kohendin, kaikkii en huomannuh. Hairavot voi ellendiä tädä linkii kaččomal: http://opastajat.net/forum/viewtopic.ph ... kibie#p688
Net pidäy ellendiä kirillizen kirjaimikon kauti, ezimerkikse:
seljodka > seljodka (й=j)
prjanikat > pränikät (я=ä libo я=ja libo я='a)
poijan, heijän, meijän i m. i.
pljašittih > pläšittih
Ezimerkit ozutetah, mindä kirilline kirjaimikko pahoi pädy karjalan kieleh.

Sinilind kirjutti: Nämmis en tiijä kui pidäs olla:
кäбрют > käbrjut (vikse pidäs olla käbrjyt, hos sanakirjois on muodo käbry)
Бармалей : Бармалеян > Barmalej : Barmalejan (pidäsgo olla Barmalei : Barmalejan?)
hejen (”Vain korabli hejen hävizi.” Mitä merkiččöy sana?)
käbryt, Barmalei, heijän
Sinilind kirjutti: go ~ gö läs ainos on erilleh piäsanas kirjutettu, ga 3 kerdua viivazenke (tällä-gö, èj-go, min-go) da yhten kerran kirjutettu yhteh (vojgo). Vokalisovus se oli vai kolme kerdua (tässä gö, tijjät gö, tällä-gö).
Erikseh kirjuttamine tulou ven'aspäi. Nygöi kirjutetah yhteh ilmai vokalisobuu.
Sinilind kirjutti: pur’eh, har’javuttih, kir’jutti
Täs ollah tagan ven'an kirjaimet e (=je libo 'e), я (=ja libo 'a), ю (=ju libo 'u). ье=je, ья=ja, ью=ju da vie ьё=jo. Pidäy kirjuttua purjeh, harjavuttih, kirjutti.
Sinilind kirjutti: Ollougo mistahto karjalan murdehes astevaihtelu j ~ Ø? Nygö tekstas on muvvot ajua : aettih, aeluttas, aella, aellah. Tämä šeikku kiinnostau minuu sendäh, ku tahton tiediä, ongo muodo morfolougielline vai orfogruaffine. Duumaičen jälgimäine.
Syy on piämainittu: pidäy kirjuttua ajettih ... (e = 'e libo je)

Minä ihan nareko jätin sen kirjain>kirjain muunnoksekse ku muutetus tekstas vois jällittiä alguperäzen, tiedäjen ku latinalazel kirjaimikol ei nenga
kirjutettas - ga sinun ved' on tarkoitus kirjuttua kui latinalazel kirjaimikol kirjutettas.

Sinilind

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Passibo suuri! Kohendelin.

Vie mietin pehmendettyzii pitkii iändehii. Nygöi iännehtä merkitäh kahtella kirjaimel da pehmendysty j:l:

проскеннюа, палляхалла, хиллякказин
proskennjua, palljahalla, hilljakkazin

Pidäsgo andua olla vai panna nygyzien standartoin mugah prosken’n’ua, pal’l’ahalla, hil’l’akkazin? Net parembah ozutettas iändämysty. Vikse i od’jalan pidäs olla od’d’ala.

A kuibo moizet sanat kui gorja, guljaija, tuh’o? Pidäsgo panna gor’a, gul’aija, tuhjo (da samah luaduh pohja, lahja)?

Vie jiädäs obez’jana, druz’ja, trjuma. --> Obezjana, druzja ~ druz’a, tr’uma?

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai mp »

Niilöi tekstoi käzitelles minus tundui ku kiändäjät tundiettih muga kui vellallizuonnu käyttiä е,ё,я,ю kirjaimii konzu pehmendykseh, konzu j:nny, hos olis olluh selgiembi unohtua net kirjaimet da käyttiä pehmendysmerkii da j:dy й.
Sinilind kirjutti: Pidäsgo andua olla vai panna nygyzien standartoin mugah prosken’n’ua, pal’l’ahalla, hil’l’akkazin? Net parembah ozutettas iändämysty. Vikse i od’jalan pidäs olla od’d’ala.
Nenga
Sinilind kirjutti: A kuibo moizet sanat kui gorja, guljaija, tuh’o? Pidäsgo panna gor’a, gul’aija, tuhjo (da samah luaduh pohja, lahja)?
Muga
Sinilind kirjutti: ie jiädäs obez’jana, druz’ja, trjuma. --> Obezjana, druzja ~ druz’a, tr’uma?
Kirjuttazin obez'ana, druz'a, tr'uma

Sinilind

Re: Douhturi Ajkibie

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Passibo!

Mindähhäi kiäntäjät suorah ollah otettu ven’an обезьяна, hos Karjalan kielen sanakirjan kaikis muvvois (oblezjana, oblezd´an, obleźan, äblezjana) allus on -ble-? Žiäli ku ei ni kerrota, konzu net ollah kerätty – enne vai jälles 1937–1938.

Pidäy vie huondeksel huogavunnuol piäl tarkah lugie kogo latinalaine tegokirju. Voi olla sie vie on seljodkan jyttysty ven’ankielisty sanua, kudamih panin й > i, hos pidäy j.

Vie dogadin, kaikis čomazis ei ole ihan puhtahan valgei tagaperä, kudai heksadetsimualannu olis #FFFFFF – erähis on ezimerkikse #FDFDFD. Ylen pikkaraine ero, ga tarkah kaččojes nägöy. Pidäy kai čomazet vie kaččuo da kohendua, ku ollou viäry väri.

BUTTON_POST_REPLY