-zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Tiä šeikuijah karjalan kielen kielikyzymyksii: kielioppii, sanastuo i m.i.

Valvoi: verkomuagari

BUTTON_POST_REPLY
Sinilind

-zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai Sinilind »

Sinul mp nygöi pidäs olla tukkuine kohendusehtotustu sähkö-ödönöin (@) kannettu.

Duumaičin, ku kahteh šeikkah näh maksas mainita täs teemas, da kai voidas sanuo omii mielii. Ezmäine koskou oigiehkirjutustu, toine – laihinsanan mugavuttamistu.

1. -zU(s) ~ -žU(s)

Hos liygi on eräs karjalan kielen piämurreh, segi jagavuu alamurdehih. Eri kylis paistah omah tabah, da vähäzel omah luaduh pagizou i jogahine ristikanzu. Normitettuu kirjutusvariantua luadijes pidäy piättiä, kenen paginas otetah mi piirreh. Kui kai kirjukielet, livvin kirjukieli sežo on luajittu kieli, da sen siändölöih pidäy harjavuo opastundan kauti.

Sanakniigoil on suuri rouli standartoin luajindas. Luadijal pidäy piättiä, mittumua variantua pannah omassah sanakniigah. Sama piirreh ainos pidäs kirjuttua samah tabah, ku sistiemu rodis lougielline da kebjei opastuo.

Eräs kielipiirreh koskou šuhinua, kudamua yksil on omas paginas enämbi, toizil – vähembi. Ezimerkikse erähäs piättehes on kaksi mahtuo. Kirjutetahgo kuuluzu vai kuulužu? Täs sanakniigas nygöi ollah z:nke moizet sanat kui ezimerkikse

ajankohtazus, kuuluzu, omaluaduzus, omazus, ominazus, pyöryzy, tulevazus, tuottozu, vastumielizys, yhtenverdazus.

Yksikai ž:nke sit ollah moizet sanat kui ezimerkikse

hajužu, iänižys, kalažu, koiražu, mielužu, muailmankuulužu, myödymieližys, vihmažu, viluväližys.

Nämmis luadijal pidäs vallita vaigu toine variantu. Jygei olis mustua, pidäy kirjuttua kuuluzu a muailmankuulužu, vastumielizys a myödymieližys! :D Omas Muas da Yle Uudizis ž-muvvot vikse ollah tavallizembat, no tarkah en čotainnuh. Markianovan–Pyölin sanakirjas ollah z-muvvot, a Boikon–Markianovan – ž-muvvot.

Kudamua sanakniigan luadii rubieu ottamah? Mikse?

2. -tor ~ -(t)toru

Toine dielo koskou uuzien sanoin luajindua. Ainos ei maksa luadie uuttu omua, libo ei ole ni aigua. Sit otetah toizes kielespäi – sanotah, laihinah, no tavan mugah niilöi ei anneta järilleh. Laihinsanua voibi mugavuttua kielen iännehsistiemah, ku se ei ozuttas muga vierahakse.

Täs sanakniigas on moizii laihinsanoi, kudamis piättehenny on -tor:

alliguator, arhitektor, diktor, diktuator, ekskavuator, ekvuator, governuator, indikuator, inspektor, kal’kul’uator, katalizuator, kommentuator, konduktor, koordinuator, navigator, radiator, rotor, šaht’or, senuator, sähkömont’or, telediktor, totalizuator, transformuator, videoprojektor, ydinreaktor.

-tor on ammuine latinalaine piäteh, kudai nägyy äijien kielilöin sistiemois. Latinan aequator on ven’as экватор, anglies equator, germuanies Äquator, ispanies ecuador, ruočis ekvator, suomes ekvaattori, hos on sežo omien sanoin pohjalpäi luajittu päiväntasaaja.

Livvis nämmii -tor-piättehizii sanoi puaksuh mugavutetah -(t)toru-piättehel. Täs sanakniigasgi ollah ezimerkikse

agituatoru, akkumul’uatoru, arhitektoru, atomreaktoru, direktoru, (metallan)detektoru, gubernuatoru, kompozitoru, projektoru, prorektoru, redaktoru, reflektoru, rektoru, sektoru, tenoru, traktoru.

Omas Muas puaksuh käytetäh -(t)toru-piätehty, ezimerkikse:

administratoru, akkumul’atoru, arhitektoru, diktuattoru, gubernuatoru ~ gubernuattoru, imperuatoru, inkubatoru ~ inkubattoru, koordinuatoru ~ koordinuattoru, kuruattoru, mehanizuatoru, naviguatoru, operuatoru ~ operuattoru, senuattoru.

Boikon–Markianovan sanakirjas ollah arhitektoru, rektoru, akkumul’uatoru, kommentuatoru, radiattoru – a yhtelläh ekvuator, sektor, kompoziitor, repetiitor, redaktor, registruator, ...

Kuibo rubieu panemah sanakniigan luadii? Mindäh?

Käyttäjän avatar
verkomuagari
Viestit: 17
Liittyi: 05 08 2008, 19:42

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai verkomuagari »

Siirrin tämän viestin kieličuppuh, kunne se parembi kuuluu.

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai mp »

Ičel jo ei himoita olla ylen normatiivine. Ammui kyzyin Markianoval, ongo skanner vai skanneru, häi sanoi ku onhäi karjalas -eri -johtingi da ehtotti skanneri -muoduo. Minul piädy harmuau jo oman alan nimitys, ongo se matematiekku, matemaatiekku, matemuatiekku vai muu da ongo sen alan ruadai matematikku, matemaatikku vai matemuatikku vai muu.

Gagarin

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai Gagarin »

Sen alan ruadaihai on "matematiekkuniekku" ;)

Sinilind

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai Sinilind »

mp kirjutti: Ičel jo ei himoita olla ylen normatiivine.
Ga sanakniigashäi vältämättäh rodieu normatiivine – sanakniigas olijua sanua rahvas duumaijah ”oigiekse”, da ethäi sua synnyttiä sih kaikkii mahtollizii variantoi kaikis sanois. Ezimerkikse, ku sanakniiganluadii ei tahtone vallita -zU(s) vai -žU(s), ga sit pidäs panna jogahizeh sanah variantanke (kuuluzu ~ kuulužu; vastumielizys ~ vastumieližys). Libo sit pidäs vallita vaiku toine da käyttiä siännönmugazesti. Valličendale voibi sit olla eri perustehii. Ku luadii tahtonou oppie olla vähästy deskriptiivizembi, ga sit pidäs kaččuo, mi on tavalline, ylehizes käytös olii muodo da vallita sen.
mp kirjutti: Ammui kyzyin Markianoval, ongo skanner vai skanneru, häi sanoi ku onhäi karjalas -eri -johtingi da ehtotti skanneri -muoduo.
A konzubo käyttiä midägi juonnindu? A gu olis skanneri, ga yhtelläh – printeru? Eihäi olis hyvä. Nämä toven ollah dieloloi, kudamien periä harmavutah i tukat i sukat.

Terväh kačoin, ku KSK-sanakniigas -ri-piättehizii sanoi ollah ezimerkikse:

bakteri, bohatteri, buhgalteri, douhturi, edittori, harakteri, juakkuri, kalendari, kleisteri, konehmuasteri, kozuri, lämböbatteri, manasteri, muasteri, muasturi, nosturi, notari, pippuri, plasteri, potkuri, puskuri, puzuri, pölynimuri, skuutteri, sähköveduri.

Opin duumaija, mindäh erähis sanois on juuri -ri. Toiči tiettäväine on suomen vaikučustu. Ga vahnembii sanoi kaččojes ozutahes, ku -ri on tavalline silloi, konzu ven’alazes sanas on lopus -рь:

пластырь > plasteri
пузырь > puzuri
якорь > juakkeri
козырь > kozuri
монастырь > manasteri

Moine siändö olisgi sistemuattine. No kielihäi ičes nikonzu ei ole sistemuattine sistiemu, da se aijan aloh ainos muuttuu. (Tädä kirjuttajes pidi duumaija, pidäsgo panna sistiemuattine, sistemuattine, sistiemaattine... :lol:)

Käyttäjän avatar
mp
Viestit: 2108
Liittyi: 05 08 2008, 19:45

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai mp »

Täs kohtas on hyvä mustua, ku kaikkien kielien kai sanat ollah laihinsanat da siirdymizen suundu on korgiembas prestiižas libo tehnolougies (libo vallas) madalembah. Johtin -er monis kielis tarkoittau ruadajua (libo vehkehty kudai ruadau, ezim. tosteri, skanneri). Ezim. šouferi tulou ven'ah frantsiespäi sanaspäi chauffeur (chaud=hiilavu). Ven'an Karjalahhäi jälgivuozisavoinnu pidi uvvet sanatgi tuvva Moskovan kauti. Lopukse, minun toine nimi on Aleksander, se onnuako tarkoittau suurdu valloittajua libo nengomua.

Sinilind

Re: -zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru

Viesti Kirjuttai Sinilind »

mp kirjutti: Täs kohtas on hyvä mustua, ku kaikkien kielien kai sanat ollah laihinsanat da siirdymizen suundu on korgiembas prestiižas libo tehnolougies (libo vallas) madalembah.
Läs kaikin sanat ollahgi, paiči luajittuloi sanoi, ga niilöis juuri (kandu) tiettäväine voi olla laihinattu. Sit vie on se kyzymys, otetahgo laihinah kogo sana vierahien juondimienke vai vaiku juuri, da kuibo sana mugavutetah kielen sistiemah vai ei nivouse.

Ielmainittulois sanois diktor, konduktor, navigator, radiator, reaktor ollah moizet kudamat ozutetahes, ku nikui ei mugavutettu. Duumaikkuammos sanua navigator. Se minule ozutahes suorah angliespäi libo latinaspäi otetunnu. Anglienkielizen sanan navigator pohjannu on latinan nāvigātor ’mor’akku’, kudaman pohjannu on verbi nāvigō ’purjehtua’. Yksi mahto on vaiku ottua sana moizennu – navigator. Toine mahto on mugavuttua. Käytän ezimerkinny suomie, kudamah sana otettih muvvos navigaattori. Tämä voi sanuo on moine puolimugavutus, ts. laihinattih sana alguperäzen juondimenke, hos iändehsistiemah mugavutetunnu. Suomeshäi r-loppuzii sanoi ei ole äijy. Paiči sanoi sisar, tytär da -tAr-loppuzii sanoi, sanoil ainos on sežo e-loppuine variantu (tanner ~ tantere, askar ~ askare, penger ~ penkere i m.i.). No mostu -(t)tor-piätehty suorah ei laihinattu, ga mugavutettih muodoh -(t)tori.

Ga on vie toinegi mahto: ottua laihinah vieras juuri da käyttiä omua juonnindu. Ezimerkikse ottua latinan nāvigō da käyttiä karjalas da suomes on yhtehisty -ja ~ -i -juonnindu. Suomekse suadas navigoija (verbi: navigoida). Karjalakse sežo voi suomen rukah puolikse mugavuttua: naviguattoru, libo panna omua juonnindu: navigoiččii (verbi: navigoija). Vahnat laihinsanat tavan mugah ollah mugavunnuot kieleh da ozutetah ”omikse” sanoikse. Muga ollah zontiekku da riähky, ei zontik da greh.

Mennyt nedälil näin vellen da sizärenke vuvven 1984 Terminator-kinuo ezmästy kerdua bluray-diskalpäi. Suomenkielizis tekstois anglien sana terminator kiännettih suomekse vaiku – ”terminator”. Toizin sanojen ei kiännetty nivouse. Enne vahnas se vie oli ”tuhooja” (hävittäi) libo suomeh mugavutettu ”terminaattori”. Menetiijä sanottihgo kiändäjäle, ku kiännökses sežo pidäy olla ”franchisen” nimi alguperäzes muvvos, vai kiändäi huijusteli mugavuttua oman kielen sistiemah.

Tuli vie mieleh, ku toiči sanat mugavutah eri tabah iändehsistiemah da kirjutussistiemah. Iändehsistiemu ruttoh ei muutu. Puaksuh suomelazet sanotah /pikinit/ da /kolitsipusero/, ga oigiehkirjutussiändölöin mugah pidäs kirjuttua ”bikinit” da ”collegepusero” (kudamas algukielizembi iändämys olis ”kolidž", no dž-iännehty suomelazet ei malteta). Suomelazet, ket ollah harjavuttu sih ku iändämine da kirjutusmuodo ollah kudakui yhtenjyttymät, yksikai huijustellah kirjuttua kui i iändetäh. Sit jo ei malteta ni kirjuttua putilleh, ku ei tahtottas menettiä prestiižua kirjuttamal kui paistah ”kyläs eläjät”. Sit laukas toiči niät ollah myödävänny ”biginit” da ”golitsit”...
mp kirjutti: Lopukse, minun toine nimi on Aleksander, se onnuako tarkoittau suurdu valloittajua libo nengomua.
’Puolistajua’. Ved’ parembi ongi olla oman puolistai, migu vägeh toizielpäi ottai.

BUTTON_POST_REPLY