-zU(s) ~ -žUs -tor ~ -(t)toru
Työnnetty: 15 03 2016, 23:53
Sinul mp nygöi pidäs olla tukkuine kohendusehtotustu sähkö-ödönöin (@) kannettu.
Duumaičin, ku kahteh šeikkah näh maksas mainita täs teemas, da kai voidas sanuo omii mielii. Ezmäine koskou oigiehkirjutustu, toine – laihinsanan mugavuttamistu.
1. -zU(s) ~ -žU(s)
Hos liygi on eräs karjalan kielen piämurreh, segi jagavuu alamurdehih. Eri kylis paistah omah tabah, da vähäzel omah luaduh pagizou i jogahine ristikanzu. Normitettuu kirjutusvariantua luadijes pidäy piättiä, kenen paginas otetah mi piirreh. Kui kai kirjukielet, livvin kirjukieli sežo on luajittu kieli, da sen siändölöih pidäy harjavuo opastundan kauti.
Sanakniigoil on suuri rouli standartoin luajindas. Luadijal pidäy piättiä, mittumua variantua pannah omassah sanakniigah. Sama piirreh ainos pidäs kirjuttua samah tabah, ku sistiemu rodis lougielline da kebjei opastuo.
Eräs kielipiirreh koskou šuhinua, kudamua yksil on omas paginas enämbi, toizil – vähembi. Ezimerkikse erähäs piättehes on kaksi mahtuo. Kirjutetahgo kuuluzu vai kuulužu? Täs sanakniigas nygöi ollah z:nke moizet sanat kui ezimerkikse
ajankohtazus, kuuluzu, omaluaduzus, omazus, ominazus, pyöryzy, tulevazus, tuottozu, vastumielizys, yhtenverdazus.
Yksikai ž:nke sit ollah moizet sanat kui ezimerkikse
hajužu, iänižys, kalažu, koiražu, mielužu, muailmankuulužu, myödymieližys, vihmažu, viluväližys.
Nämmis luadijal pidäs vallita vaigu toine variantu. Jygei olis mustua, pidäy kirjuttua kuuluzu a muailmankuulužu, vastumielizys a myödymieližys! Omas Muas da Yle Uudizis ž-muvvot vikse ollah tavallizembat, no tarkah en čotainnuh. Markianovan–Pyölin sanakirjas ollah z-muvvot, a Boikon–Markianovan – ž-muvvot.
Kudamua sanakniigan luadii rubieu ottamah? Mikse?
2. -tor ~ -(t)toru
Toine dielo koskou uuzien sanoin luajindua. Ainos ei maksa luadie uuttu omua, libo ei ole ni aigua. Sit otetah toizes kielespäi – sanotah, laihinah, no tavan mugah niilöi ei anneta järilleh. Laihinsanua voibi mugavuttua kielen iännehsistiemah, ku se ei ozuttas muga vierahakse.
Täs sanakniigas on moizii laihinsanoi, kudamis piättehenny on -tor:
alliguator, arhitektor, diktor, diktuator, ekskavuator, ekvuator, governuator, indikuator, inspektor, kal’kul’uator, katalizuator, kommentuator, konduktor, koordinuator, navigator, radiator, rotor, šaht’or, senuator, sähkömont’or, telediktor, totalizuator, transformuator, videoprojektor, ydinreaktor.
-tor on ammuine latinalaine piäteh, kudai nägyy äijien kielilöin sistiemois. Latinan aequator on ven’as экватор, anglies equator, germuanies Äquator, ispanies ecuador, ruočis ekvator, suomes ekvaattori, hos on sežo omien sanoin pohjalpäi luajittu päiväntasaaja.
Livvis nämmii -tor-piättehizii sanoi puaksuh mugavutetah -(t)toru-piättehel. Täs sanakniigasgi ollah ezimerkikse
agituatoru, akkumul’uatoru, arhitektoru, atomreaktoru, direktoru, (metallan)detektoru, gubernuatoru, kompozitoru, projektoru, prorektoru, redaktoru, reflektoru, rektoru, sektoru, tenoru, traktoru.
Omas Muas puaksuh käytetäh -(t)toru-piätehty, ezimerkikse:
administratoru, akkumul’atoru, arhitektoru, diktuattoru, gubernuatoru ~ gubernuattoru, imperuatoru, inkubatoru ~ inkubattoru, koordinuatoru ~ koordinuattoru, kuruattoru, mehanizuatoru, naviguatoru, operuatoru ~ operuattoru, senuattoru.
Boikon–Markianovan sanakirjas ollah arhitektoru, rektoru, akkumul’uatoru, kommentuatoru, radiattoru – a yhtelläh ekvuator, sektor, kompoziitor, repetiitor, redaktor, registruator, ...
Kuibo rubieu panemah sanakniigan luadii? Mindäh?
Duumaičin, ku kahteh šeikkah näh maksas mainita täs teemas, da kai voidas sanuo omii mielii. Ezmäine koskou oigiehkirjutustu, toine – laihinsanan mugavuttamistu.
1. -zU(s) ~ -žU(s)
Hos liygi on eräs karjalan kielen piämurreh, segi jagavuu alamurdehih. Eri kylis paistah omah tabah, da vähäzel omah luaduh pagizou i jogahine ristikanzu. Normitettuu kirjutusvariantua luadijes pidäy piättiä, kenen paginas otetah mi piirreh. Kui kai kirjukielet, livvin kirjukieli sežo on luajittu kieli, da sen siändölöih pidäy harjavuo opastundan kauti.
Sanakniigoil on suuri rouli standartoin luajindas. Luadijal pidäy piättiä, mittumua variantua pannah omassah sanakniigah. Sama piirreh ainos pidäs kirjuttua samah tabah, ku sistiemu rodis lougielline da kebjei opastuo.
Eräs kielipiirreh koskou šuhinua, kudamua yksil on omas paginas enämbi, toizil – vähembi. Ezimerkikse erähäs piättehes on kaksi mahtuo. Kirjutetahgo kuuluzu vai kuulužu? Täs sanakniigas nygöi ollah z:nke moizet sanat kui ezimerkikse
ajankohtazus, kuuluzu, omaluaduzus, omazus, ominazus, pyöryzy, tulevazus, tuottozu, vastumielizys, yhtenverdazus.
Yksikai ž:nke sit ollah moizet sanat kui ezimerkikse
hajužu, iänižys, kalažu, koiražu, mielužu, muailmankuulužu, myödymieližys, vihmažu, viluväližys.
Nämmis luadijal pidäs vallita vaigu toine variantu. Jygei olis mustua, pidäy kirjuttua kuuluzu a muailmankuulužu, vastumielizys a myödymieližys! Omas Muas da Yle Uudizis ž-muvvot vikse ollah tavallizembat, no tarkah en čotainnuh. Markianovan–Pyölin sanakirjas ollah z-muvvot, a Boikon–Markianovan – ž-muvvot.
Kudamua sanakniigan luadii rubieu ottamah? Mikse?
2. -tor ~ -(t)toru
Toine dielo koskou uuzien sanoin luajindua. Ainos ei maksa luadie uuttu omua, libo ei ole ni aigua. Sit otetah toizes kielespäi – sanotah, laihinah, no tavan mugah niilöi ei anneta järilleh. Laihinsanua voibi mugavuttua kielen iännehsistiemah, ku se ei ozuttas muga vierahakse.
Täs sanakniigas on moizii laihinsanoi, kudamis piättehenny on -tor:
alliguator, arhitektor, diktor, diktuator, ekskavuator, ekvuator, governuator, indikuator, inspektor, kal’kul’uator, katalizuator, kommentuator, konduktor, koordinuator, navigator, radiator, rotor, šaht’or, senuator, sähkömont’or, telediktor, totalizuator, transformuator, videoprojektor, ydinreaktor.
-tor on ammuine latinalaine piäteh, kudai nägyy äijien kielilöin sistiemois. Latinan aequator on ven’as экватор, anglies equator, germuanies Äquator, ispanies ecuador, ruočis ekvator, suomes ekvaattori, hos on sežo omien sanoin pohjalpäi luajittu päiväntasaaja.
Livvis nämmii -tor-piättehizii sanoi puaksuh mugavutetah -(t)toru-piättehel. Täs sanakniigasgi ollah ezimerkikse
agituatoru, akkumul’uatoru, arhitektoru, atomreaktoru, direktoru, (metallan)detektoru, gubernuatoru, kompozitoru, projektoru, prorektoru, redaktoru, reflektoru, rektoru, sektoru, tenoru, traktoru.
Omas Muas puaksuh käytetäh -(t)toru-piätehty, ezimerkikse:
administratoru, akkumul’atoru, arhitektoru, diktuattoru, gubernuatoru ~ gubernuattoru, imperuatoru, inkubatoru ~ inkubattoru, koordinuatoru ~ koordinuattoru, kuruattoru, mehanizuatoru, naviguatoru, operuatoru ~ operuattoru, senuattoru.
Boikon–Markianovan sanakirjas ollah arhitektoru, rektoru, akkumul’uatoru, kommentuatoru, radiattoru – a yhtelläh ekvuator, sektor, kompoziitor, repetiitor, redaktor, registruator, ...
Kuibo rubieu panemah sanakniigan luadii? Mindäh?